Poola. 3.päev. Kadunud laevatee

Reisile sai kaasa võetud kolm helikandjat. Ikka eesti keeles, sest emakeele kaunis kõla peab ikka võõral maal kõrvus helisema ja laulutuules lehvima. Kunagine 1995.a. RK valimiste Isamaa ja ERSP Liidu kihutus-CD üsna heade paladega, Untsakate metsavennalaulud ning H.Jõgioja poolt produtseeritud sõdurilaulud väliseestlaste esituses. See viimane rändas kiiresti auto kindalaeka tagumistesse soppidesse - õõvastav elamus oli esmakuulamisel.

Olsztyni raekoda

Olsztyni vanalinna motiiv

Nii, teise päeva õhtuks jõudis ekskursioonigrupp Olsztynisse (Allenstein). Tegemist on Warmia-Masuuria vojevoodkonna keskusega. Tegevusplaani kuulus vanalinnaga tutvumine ning kindluse külastus. Linn on eriti äramärkimist leidnud Poola kultusseriaalis Kaalul on rohkem kui elu, kus mitmed kaadrid on just Olsztynis filmitud.

Olsztyni lossi siseõues hakati valmistuma mingisuguseks kitarristide ansambli kontserdiks, sest käis lavaehitus ning ennastunustav juhtmetevedu. Lossi siseruumidesse oli peale kohustuslike potikildude, nooleotste ja raudrüüde paigaldatud rikkalikult Kopernikut puudutavaid materjale. Kasutusele olid võetud puutetundlikud aparaadid Koperniku eluloo paremaks tundmaõppimiseks. Nii näiteks oli võimalik saada teavet alajaotuses Kopernik ja naised.
Vanalinnas jalutades eksid alati mõnda kirikusse ära. Ühes kirikus toimus ilmselt kohaliku mikimaa sugemetega ärikolledži lõpuaktus. Järeldus tugines pühakojast väljunud neidude-noormeeste riietusele. Ka üks vanem härra oli noortega koos. Õues võttis ta professorirüü ült, haaras taskust kilekoti ja pani rüü sinna sisse.  Tõenäoliselt suundus ta kohvikusse või õllesaali.
Olsztynist sai leitud märke Eestist. Linna ühe suurema raamatupoe ukse külge oli kinnitatud Eesti-Gruusia ühisfilmi Mandariinid plakat. Tekkis kodune tunne.

Lõik Ostroda-Elblagi kanalist

Olsztynist edasi võeti suund Ostroda-Elblagi kanalile. Too umbkaudu 80 kilomeetri pikkune kanal ehitati üle-eelmise aastasaja keskel. Kanal ühendab Masuuria järvedemaad Visla suudmealaga. Selle teeb eriliseks kõrguste vahe kanali alguse ja otsa vahel, see on üle 100 meetri. Just sellepärast on kanalil mitmeid lüüse ning osa maad peavad laevad raudteel läbima. Tänapäeval on tegu turismiatraktsiooniga. Kahjuks sel aastal on laevaliiklus kanalil suletud, sest eurorahade abil vuntsitakse rajatis paremaks kui ta enne oli olnud.
Kanalini tuli kõigepealt aga jõuda. GPS seade tegi oma parima, et auto õige teeotsa leiaks. Aega võttis, aga asja sai. Lisaks hoidis seltskonna meeleolu üleval autoõpetaja jutustatud õpetlik lugu sellest, kuidas üle-eestilise tuntusega taustalaulja on talle siiani 5 eurot õppesõiduteenuse eest võlgu.
Jälle pöögisalu, jälle kõrvalpööre ahenevale teele ja siis - keelumärk. Kauguses võis näha töötavaid ehitusmasinaid ning meie poole liikuvat kolme koera. Selge, siit kanalini ei jõua. Mõni kilomeeter eemal õnnestus aga ehitustandrini välja jõuda. Sai sisenetud ehitusplatsile, kus meiega seltsis kohe bussitäis eakaid saksa turiste. Veel mõni kilomeeter edasi ja siis ületas sõidutee laevatee ning seal ongi tehtud ülal olev pilt. Käis kibe ehitustöö ning rekonstrueeritava kanali kõrvale oli pandud tahvel, kus olid loetletud need eurorahad, mida töödesse maetakse. Vähemalt graniitlauad olid kanali kõrvale valmisehitatud. Turist saab avada šampanjapudeli ja nautida mööduvat liiklust veeteel.

Visuaalselt võis jälgida maastiku laskumist Visla suudmetasandikule. Üha rohkem võis näha pilliroopuhmaid, soostunud maatükke, kuid nende vahel kõikus õrnas tuules viljaväli.

Hollandi tüüpi talumaja

"See mees oli kooseluseaduse toetaja," märkis Erki kui möödusime kitsal külateel ukerdavast jalgratturist, kelle  kunagi ilmselt tumesinised olnud dressid olid päikesekiirtes lillaks moondunud. Sisenesime Markuzy külla, kus Lonely Planeti järgi pidid asuma hollandi stiilis talumajad ja mennoniitide kalmistu. Mennoniidid olid sellesse piirkonda asunud Hollandist 16.sajandil, tuues endaga kaasa maakuivendamise ja muud põllumajandustarkused. Nad elasid seal 1945.aastani, mil muutus piirkonna rahvuslik koosseis eriti drastilisel moel. Asula ise oli tühjavõitu. Mõni üksik jalgrattur, kilekotiga naine ning bussipeatuses hängivad noorukid.
Mennoniitide surnuaed asus mingi talundi tagahoovis. Külvimasinate ja loorehade vahelt sai mahajäetud ja nukralt unustusse vajuv kalmistu leitud. Ei olnud hingesoojendav vaatepilt. Hollandi tüüpi talu jäi tee äärde. Oli tõesti omapärane, muudest piirkonna taluelamutest erinev hoone. Ja nüüd, edasi Elblagi peale.

Tükike Elblagi linnasüdant

Elblag (Elbing) on Narva sõpruslinn. Rahvaarvult on ta veidi suurem, seal elab umbes 120 000 elanikku. II maailmasõjas tehti linn maatasa, sellepärast on ülekaalus ilmetud Rahva-Poola aegsed hooned. Viimasel ajal on hakatud ilmselt eurorahade toel vanalinna üles vuntsima. Sinna on ehitatud hulgaliselt keskaegset arhitektuuri meenutavaid hooneid. Kuna linn asus mere ligidal, puhus üsna tugev ja külm tuul, seetõttu ei tihanud eriti tänavatel promeneerida. Piirdusime vaid väikse jalutuskäiguga linnasüdames ja jõe ääres. Kogu Elblagi külastuse võtmemomendiks oli aga õnnestunud autoparkimine. Selgus, et parkisime kohaliku peenema veini- ja õllepoe ette ja seetõttu ei pidanud raiskama pikka jalutuskäiku väärt kraami autosse kandmiseks. Seda, et ostud olid väärtuslikud, näitas see, et Triin andis autoroolimise Paavole üle. Vaja oli veel teha põige järjekordsesse Koperniku linna Fromborki.

Fromborki kindluskirik

Frombork (Frauenburg) asub Elblagist mõnikümmend kilomeetrit eemal mere ääres. Linnakeses elab paartuhat inimest ning Vene piir pole sealt enam kaugel. Linna peamine vaatamisväärsus on kindluskirik. Sealses kirikus on ka Koperniku viimne puhkepaik. Sattusime sinna just õhtuse jumalateenistuse aegu, seega jäi ringkäik kirikus sooritamata. Koperniku puhkepaik oli ukse lähedal, selle sai ära kaeda.  Vene piiri lähedus andis tunda. Kindlusehoovis ringi jalutavad inimesed kasutasid omavaheliseks suhtlemiseks vene keelt. Mis viga Kaliningradist teha väike väljasõit.

Fromborkist võeti suund Malborkile, et järgmisel päeval teha tutvust Saksa ordu pealinnusega. Ööbimispaika jõudes selgus, et sealne parkimispalts oli 2/3 osas täitunud autodega, mille numbrimärgil ehmatav RU tunnus. Kuhu olime sattunud?