Thursday, April 29, 2010

Jürikuu kuraditosin


Heineken suurfirmaga alustan ka seda ülevaadet. Belgia- tüüpi nisuõlu Wieckse Witte oli veidi hägusat kuldset karva puuviljalõhnane jook, millel oli mõnus puuviljane lõhnabukett. Maitse oli veidi hapukas, kuid samas vürtsikalt puuviljane ning järelmaitse oli kergelt kuiv. Tubli tükk - 3.2 Brand Bierbrouwerij kuulub samuti Heinekeni järelvalve alla. Selle tehase toodete hulgast oli õnn proovida kahte. Esmalt tavaline 5% Brand Pilsener. Heledat kuldkollast värvi, kuid vähese vahuga õlu. Lõhnakimbus oli tunda puuvilja- ja linnasetoone. Algne magusavõitu linnasemaitse muutus peagi kuivaks humalaseks järelmaitseks. Täitsa joodav – 2.6. Sama tootja Brand Imperator oli tublim tükk. Õlu on liigitatud tumedate bockõllede hulka, tal oli kangust 6,5%. Merevaigune õlu oli klaasis peale võtnud mõnusa valge vahumütsi. Lõhnas oli tunda kuivatatud ravimtaimede kohati vürtsikat lõhna. Maitse oli huvitav. Võis tunda taluvõid, kuivatatud apelsinikoori ning neid maitsenüansse oli veel. Järelmaitse oli meeldivalt mõru. Väga hea – 4. Lindeboom Bierbrouwerij toodangust proovisin Hollandis nende Pilsnerit, mil standartselt 5% alkoholisisaldus. Värvilt helekollane, linnaselõhnane. Maitselt ümaralt teraviljane, kuid humalase finišiga. Täiesti joodav – 2,4. Jopeni kaubamärgi all toodetav Jopen Jubeljoop III on väljunud Belgia Huyghe õlletehasest. Sel Abbey Tripel-tüüpi õllel oli kangust lausa 9%, kuid ta ei annagi võrrelda meie „joodikurõõmudega“.Kuldne värv, puuviljaaroom. Maitses on algul tunda puuvilju, seejärel humalat ning lõpus muutub viimane tooniandvaks. Mõru järelmaitse on kauakestev. Ei mingit pealetükkivat alkoholimaitset. Järelikult on kraad saavutatud loomulikul teel, mitte viina juurdevalamisega nagu mujal mõnel pool. Hinne 3,7. Traditional Ale tüüpi Jopen Koyt oli eelmisest poole kraadi võrra lahjem. Just seda õlut peetakse Haarlemi tunnusõlleks ja sellest linnast selle ka ostsin. Värvuselt punakas, lõhnalt puuviljane ja tunda oli kuivatatud maitsetaimi. Mõru ja veidi vürtsikas maitse andis siiski aimu puuvilasusest. Järelmaitse oli samuti kauakestvalt mõru. Hindeks 3,6.Üks toredamaid õlleelamusi ootas Amsterdamis asutuses Brouwerij t´IJ (pildil). Tegemist on väikese pübiõlletehasega, mis paikneb veidi kesklinnast eemal endises veskis. Pakutavast valikust sai tutvust tehtud järgmiste õlledega. Esiteks kange belgia ale tüüpi t IJ Vlo, mille kangust hinnatakse 7 kraadile. Värvuselt oli ta merevaigukarva, lõhnalt pigem puuviljane. Maitselt veidi linnaseline, kuid rohkem tungis esile mõru humalamaitse. Järelmaitse oli kauakestev ja mõnuslt kibemõru. Suurepärane – 4,2. Belgia nisuõllede hulksa kuuluvaks loetakse t IJ Ijwit, mil kangust samuti 7%. Värvuselt hägusalt kuldne, nisuõlledele tüüpiliselt oli õlu puuviljalõhnaga. Maitse oli tunda magusaid puuvilju (kohati meenutas banaanimaitset). Järelmaits seevastu oli tugevalt mõru. Hea õlu – 4. Kuna lähenesid lihavõttepühad oli aktuaalne ka õlu t IJ Paasij, ka tema kangus oli 7%. Magusa linnaselõhnaga pruulis oli helepruuni karva. Maitses olid esialgu ülekaalus linnasetoonid, kuis ajapikku oli tunda ka veidi humalat. Järelmaitse oli pigem humalane, kuid veidi vürtsikas. Hea- 4.Abbey Dubbeli õlletüüpi esindas 6,5% alkoholisisaldusega t IJ Natte. Puuviljalõhnane ja hägusat pruuni värvi pruulis. Maitse oli huvitav – veidi puuvilju, vürtse, humalat. Hinne 3,4. t IJ Columbus kuulus samuti kangete belgia alede klassi ning tema kangus küündis koguni 9%. Õlu ise oli helepruuni värvi paraja valge vahumütsiga. Heintaimede lõhn, veidi humalane maitse, kuid pikk järelkaja. Hinne 3,3. Sama õlletüüpi esindas t IJ Struis, mil kangustki samapalju kui eelmisel. Kreemja vahumütsiga helepruuni värvi õllel oli magus lõhn, linnaseline maitse ning veidi kibedam humalane järelmaitse. Hindeks panin 3,5. Ja lõpuks sai proovitud t IJ Plzen, mis nagu nimigi ütleb, peaks kuuluma böömi pilsnerite sekka. Kangust oli tal 5%. Värvilt veidi hägusalt kuldne, lõhnalt pigem kuivatatud heintaimi meenutav. Maitselt humalane ja mõnusalt värskendav. Hinne 3,3.

Friday, April 16, 2010

Jürikuu õlletosin

Järjekordne õlletosin on siis teie ees. Siit leiab nii Leedu, Vene, Tšehhi, Türgi kui Hollandi pruuliseid.

Esmalt siis Březňák Svetle Výčepní 10°, pärit Böömimaalt, Velké Březno tehasest, mis Heinekeni käpa all. Nii et jääb oodata peatset sulgemisteadet. Õllel kangust 4,1%. Jõin purgiõlut, mis värvuselt kuldne, rohulõhnaga. Algsed linnaselised ja magusad toonid kasvavad üle humalakibedaks finišiks. Tavaline Tšehhi pilsner. Hinne 2.6

Haapsalu kaubamaja Konsumist ostsin venelaste Baltika 6 Porteri. Kangust tal oma 7 %. Üsna tumedat värvi, kreemikaspruun vahumüts sättis end kannuvalamise järel õlle üle. Kohvilõhnane. Mõru šokolaadi maitse, kohvised toonid on samuti tuntavad, justkui linnasemagusat ka aimduks. Polnud üldse paha. Hinne 2,9

Oma õllede varasalvest leidsin hiljaaegu purgi poolakate Browar Koszalini 5,2% pruulise Brok exportiga. Kuldset värvi, kuid üsna pisikese vahumütsiga. Nii aroom kui maitse olid linnaseliselt magusad. Järelmaitses tundsin siiski veidi humalat. Suhteliselt igav laagerõlu, hindeks 2.

Eelmisest suvest saati vedeles minu õlleriiulil Turk Tuborgi Turk Tuborg Özel Bira purk. Jook seal sees oli 7,5% kange. Vaskne värv, ilma vahuta. Metalne aroom, samasugune oli ka maitse. Alkohol oli tugevalt tunda. Kuidagi kunstlik ja halb tundus see õlu – hinne 1.

Leedulaste seekordseks purgiõlleks oli 5,3 % Svyturys Blindos Ekstra Klaipedast. Helekollane värv, pisike vahukord kadus õllelt kiiresti. Lõhnatu, maitse poolest kunstlik. Hinne 1.

Nüüd siis tulpide ja tuulikute maale. Sealsetest õlledest rääkides ei saa üle ega ümber Heinekenist. Ma küll lubasin, et enam Heinekeni ei joo, kui ei pidanud oma lubadust. Jõin seal seda põhiliselt vaadiõllena, kuid libastusin ka purgiõlle otsa. Loomulikult oli vaadiõlu parem. Tavaline lager , punkte 2,3. Sama tootja liinidelt väljub ka Amstel Lager. See 5% kangusega jook oli igav laiadele massidele mõeldud jook. Hinne 1,8. Heinekeni tootenimistusse kuulub ka 4% kangusega puuviljaõlu Wieckse Rose. Punakat karva, puuviljalõhnane jook, mille domineeris maasikamaitse. Ei meeldi mulle puuviljaõlled – 1,2. Omaette peatükina peaks jutustama Heinekeni keskuse külastuskatsest. Nimelt sinna ei jõudnudki, sest eksisime Amsterdami kanaliterägastikus lootusetult ning kui kohale saabusime oli tööpäeva lõpp juba alanud.

Õlletosina selles väljaandes vaatlen kaht Gulpeneri õlut Gulpener Dort ja Gulpener Pilsner. Esimene oli dortmunderi tüüpi 7 % kangusega õlu, mis oli ähmaselt kuldse värvining taimelõhnaga, milles tuntav linnasearoom. Maitselt pisut vürtsikas, kohati karastav ning järelmaitse oli mõnusalt kibe. Tore – 3,1. Pilsnerit (5%) jõin nii lahtiselt kui pudeldatult. Välimuselt kena kuldkollane paraja vahumütsiga õlu. Aroomis oli tunda nii linnas kui värske hein. Maitselt veidi teraviljane, finiš pisut enam humalane. Täiesti joodav õlu – 2,8.

InBev suurfirmale kuuluva Dommelsche Bierbrouwerij toodangust pruukisin ainult Dommelsch Pilsenerit, mil kangust 5%. Helekollane linnaselõhnaline õlu. Tavalise maitsega, sest oli nii linnast kui humalat. Purgiõllelt ei osanud muud tahtagi – 2,6.

Ning seekordse ülevaate lõpetuseks Budelse Brouwerij Budels Pils. Jälle helekollast karva linnaselõhnaline pruulis. Maitselt pisut ümar, linnaseline, kohati oli vürtsikust. Polnud paha – 2,9.

Monday, April 5, 2010

Valgevenes käidud

Kuigi enne Valgevene külastamist sai väisatud tuulikute ja tulpide maad, siis esmalt väike ülevaade Valgevene külastamisest.
3.aprillil leidid Minskis aset kollektsionääride järjekordne kokkutulek. Bussisõit Belarussi kujunes ootamatult põnevaks. Tubli vürtsika tooni reisiloosse lisas 6,5 tunnine seismine Leedu-Valgevene piiril. Nimelt 1.aprillist oli Lukašenka riigis jõustunud seadus, et kõik välismaalased peavad piiri ületamisel oma sõidukid deklareerima tollitava kaubana. Õigusakti rakendamise tulemusel ütles üles tähtsama Vilnius-Minsk trassil oleva piiripunkti kompuutripark ja kõik piiriületamise soovijad suunati mujale. Selle tulemusel kujunes Lavoriškise piiripunktis õhtuks viiekilomeetrine järjekord. Kolmveerand 3 alanud seismine lõppes õhtul veerand 10 paiku. Üle saime koos oma õllekoormaga. Tuleb tunnistada piiriületuskoha personali viisakat käitumist. Peale südaööd jõudsime Minski, et varahommikul suunduda kohalikus sööklas toimuvale vstretšale. Sellest võtsid osa peamiselt SRÜ riikide kodanikud pluss rahvast Leedust, Lätist ja Eestist. Kõnekeeleks oli vene keel ning toimus vahetus, mitte müük. Laupäeva õhtul toimus pidulik õhtusöök baaris Pipls koos Beaveri õllega. Pühapäeva varahommikul alanud tagasitee tõi kaasa peatuse Astravetsi öinnas, kus laaditi peale viimsed õllepudelid. Piiriületamine võttis seekord aega umbes 40 minutit. Rohkem vaeva nägi seekord Leedu toll, kes puges nahast välja, et leida salasigaretipakk. Tema unistus ei täitunud. Õhtul jõuti ilusti koju.