In memoriam: Bratislava õlletehas Stein

Käesoleva aasta alguses läks hingusele Bratislava õlletehas Stein. Praegu käivad tehases hoogsad lammutustööd, sest „kinnisvara on ju vaja arendada“.

Algas aga kõik nii.

Tehas rajati 1873.aastal Aleksander Steini poolt. Juba esimestel aastatel võideti mitmeid aurahasid rahvusvahelistelt näitustelt. Õlu leidis tunnustust ka Saksamaal ja Šveitsis. Pärast Aleksander asteini surma jätkasid ettevõtte juhtimist Hugo ja Emil Stein. Muudatusi tõi kaasa II maailmasõda, mille ajal tootmine seisis. 1948.aastal tehas riigistati ja tema nimeks sai Západoslovenské pivovary, n.p. Bratislava , ehk eesti keeles Lääne-Slovakkia õlletehaste rahvaettevõte Bratislavas. 1989, pärast sotsialismi kokkuvarisemist, taastati vana nimi Stein, kuid tegutseti endiselt riigile kuuluva ettevõttena. 1995 muudeti omandivormi ning tehase nimeks sai S.t.e.i.n. a.s. Kuid konkurentsivõitluses õllemaailma hiidude Heinekeni ja SABMilleriga jäädi alla ning tehas suleti. Steini õlut toodetakse nüüd Vyhne õlletehases.

Slovakkia õllemaastik muutub igavamaks

Kunagine kirev Slovakkia õllemaastik muutub igavamaks. Möödunud sajandi lõpus tegutses selles riigis mitmed suured õlletehased. Juba varem, 1989.aastal, oli suletud Hlohoveci õlletehas. Pärast Slovakkia iseseisvumist tabasid mitmeid, seni sotsialistliku ühiskonna petlikke vilju nautinud, ettevõtteid raskused. Nii suleti möödunud sajandi lõpus Košice õlletehas (1998), kaduvikku vajusid Ilava (2000) ja Michalovce(1999) pruulikoda. Eriti põnev on viimase saatus, andis asula ju nime Ühendriikides levivale Michelob õllele. Michalovce õlletehase hooned lasti aga lihtsalt õhku.
Uue aastasaja algul saabusid turule välisinvestorid ja see pani ettevõtted, kes rajatagant abi ei saanud tõsiselt mõtlema töö jätkamise mõttekuses. Nii sulges 2003.aastal uksed Trnava õlletehas. Suure osa Slovakkia õlleturust haaras enda kätte hollandlaste Heineken. nende valdustesse läksid tehased Hurbanovos, martinis, Rimavska Sobotas ja Nitras. Turumajanduslikult mõtlevad ärituusad ei olnud mõistagi huvitatud nii mitme ettevõte hoidmisest. 2003.aastal suleti Martini õlletehas, varsti suleti tehas Nitras ning 2006.aastal leidis otsa ka Rimavska Sobota õlletehas. Seega jätkub tootmine ainult Hurbanovo tehases. Seal siis valmistatakse välisturule Žlaty bažanti ja Kelti õlut ning siseturule Corgoni, Gemeri ja Martineri õlut. Seega on endised õlled kaotamas oma nägu nad on muutunud ainult tootebrändideks. Inimesed joovad brände, mitte õlut.
Eelmise aasta lõpul seiskas oma töö Popradi õlletehas, väites, et tehast rekonstrueeritakse. Teame-teame, kui rekonstrueeritakse, siis on peatne sulgemine selge. Popradi õllemarke tehakse praegu Poolas, Van Puri tehases. Aastavahetusega lõpetas töö ka Bratislava Stein, mis jäi konkurentsivõitluses alla. Steini õlut pruulib praegu Vyhne õlletehas.
Niisiis, Slovakkia õlletööstus on jäänud üsna nutusessse seisu. Peale eelmainitud Hurbanovo tehase toimub õlletootmine veel Banska Bystricas Urpini vabrikus, Vyhnes asuvas Steigeri tehases, mis kuulub inglise-tšehhi ettevõtjatele, Bytčas painevas Popperis ning Velky Sariši ja Topolčany õlletehastes. kaks viimast kuuluvad SABMilleri grupile ning on vast aja küsimus, millal üks tehastest, optimeerimist ettekäändeks tuues, suletakse.
Kõrvuti suurte tehste sulgemisega on turule ilmunud mitmed väiketehased, kuid nende eluiga pole olnud pikk. Tuntumatest pisipruulikodadest tegutsevad Rožnavas asuv Kaltenecker ja Dobra Niva Dobrovar.
Seega võib kokkuvõttes öelda, et õllepilt Slovakkias on muutunud lahjemaks. Kahju!

Kokkutulek Martinis

10.-11. oktoobril toimus järjekordne kollektsionääride kokkutulek Slovakkias Martini linnas. Eestist osalesime seal kahe ekipaažiga. Teisipäeva varahommikul startis esimene viieliikmeline kooslus: klubi Baltic president Leo Saar abikaasaga, liiklusvahendi omanik ja juht Üllar Kink abikaasaga ning mina. Esimesel päeval läbisime tublisti üle 1000 versta ja jõudsime õhtuks Piotrkow Trybunalski linna Poolas. Järgmisel päeval jätkus sõit läbi Poola ning keskhommikuks sai jõutud Tšehhimaale, kus teele jäid Cesky Tešin, Olomouc, Vyškov, Brno. valdavalt sai siiski tutvutud neis linnades asuvate Billa, Hypernova, Kauflandi või Tesco tüüpi kauplustega. Õhtul olime taas Mikulovi linnakeses Austria piiri ääres. Selles armsas asulas oleme olnud juba ka kahel eelmisel aastal ning sellelgi aastal oli öömaja sam, mis mullu ja tunamullu. Väike jalutuskäik ümber lossi, õhtusöök kohalikus restoranis ning selle järgnes uni.
Neljapäeva hommikul võeti suund Viinile. Austria pealinnas tegime pisikese jalutuskäigu vanalinnas, vaatasime Hofburgi lossi ning nägime ära mitme kuulsa muusiku ausambad. Veidi pärast keskpäeva lahkusime Viinist, et peale pisikest peatust Hainburgis jõuda pärast lõunal Bratislavasse. Bratislavas kohtusime kohaliku staažika kollektsionääri Jan Fiedleriga, kes kostitas meie seltskonda kohalikus Bastioni nimelises õllesaalis maitsva õllega. Õhtutundidel sai tehtus väike jalutuskäik linnas. Bratislavas saime teda kurva uudise kohaliku õlletehase Stein kurvast lõpust. Konkurentsivõitluses jäi tehas alla ning praegu käib hoone lõhkumine.
Reede keskhommikul startisime Bratislavast Martini suunal. Teel sai tehtud vahepeatus Trenčinis ja sihtpunktis olime pärastlõunal. Veidi peale meie saabumist jõudis Martinisse ka teine Eesti seltskond Ülo Kaisi juhendamisel.
Reede õhtul algas kohalikus spordihallis kollektsionääride kokkutulek. Korraldajate andmetel oli kohal ligi 280 õlleteemaliste esemete kollektsionääri. Laupäeva hommikul kokkutulek jätkus. Peale ostu-müügi-vahetamise toimusid seal mitmed võistlused, loterii ja oksjon. Viimasel olid väljas erinevatest riikidest pärit õlled.
Meie sättisime end lahkuma veidi peale keskpäeva. Tubli sõit viis õhtuks välja Lomža linna lähedale Poolas. Pühapäeval jätkus sõit ning õhtuks olime ilusti kodus tagasi.