Elame massiturismi
ajastul. Hiljaaegu külastasin turistide poolt eriti külastatavat
Prantsusmaad. Kuigi huvireis keskendus Prantsusmaa põhjaosale ehk
Normandiale, saab selle põhjal teha olulisi ja põhjapanevaid
järeldusi.
Märkamata ei jäänud
see, et hulgaliselt viibis sealkandis turiste Ameerika
Ühendriikidest. Normandia näol on nimelt tegemist ameeriklaste
jaoks olulise sihtpunktiga. Juba kaugel 1944.aasta jaanikuul saabus
Normandiasse parvlaevadel suurem grupp ameerika ja briti turiste.
Tegemist oli valdavalt meessoost huvireisijatega, kellel oli ilmselge
kehalise aktiivsuse ülejääk- Ameerika ja briti turistid kaklesid
korduvalt Prantsusmaal viibinud Saksa turistidega, lõhkusid
prantsuse linnasid. Kõik see annab märku reisikorraldajate halvast
tööst ja ameerika-briti noorukite kasvatamatusest. Kehvast
organiseerimistööst annab märku seegi, et Pariisi jõudis
turismigrupp alles augusti lõpus. Kogu vahepealse aja ainult
laamendati ja kakeldi sakslastega. Veel näitab see seda, et noori
mehi ei huvitanud Pariisi vaatamisväärsused, vaid igapäevane
lõhkumine, Saksamaa turistide peksmine ja muidu laaberdamine. Saksa
turistid olid Prantusmaale ekskursioonile saabunud 1940.aastal ja
nemad kibelesid kiiresti Pariisi kultuuriväärtustega tutvuma. Nad
jõudsid Pariisi poole kiiremini kui eelpoolmainitud ameerika-briti
grupp. Muidugi ei saa eitada transpordi korraldamatust ja kiirteede
vähest läbipääsuvõimet.
Prantslased ise on
ju ka reisirahvas. Paljud teavad prantslaste korraldatud ekskursiooni
Moskvasse 1812.aastal. Reisikorradaja oli suurepäraselt läbi viinud
turistide saatmise Moskvasse, kuid reisiseltskonna tagasitoomisega
oli probleeme.
Siinkohal jõuamegi
sellise nähtuse juurde nagu sallimatus mujalt tulnute, eriti
turistide vastu. Kahjuks on Venemaa siin esirinnas. Eelmainitud
Prantsuse rühm oli viimane suurem reisiseltskond, mida Moskva
võõrustas. Lihtsalt ei osata seal külalisi võõrustada. Näiteks
saabus 1941.aastal NSV Liitu külla suurem Saksa delegatsioon. Saksa
tööliste ja teenistujate turismigrupp oli peaaegu saabumas
Moskvasse, kuid neile loobiti pidevalt kaikaid kodaraisse. Lõhuti
tehnikat, kakeldi sakslastega. Lõpptulemusena solvusid sakslase
niivõrd, et mõnikümmend kilomeetrit enne Moskvat pöörasi nad
otsa ringi ja läksid tagasi. Sama juhtus ju ka Leningradi juures,
kus Saksa turistid ootasid paar aastat linna piiride taga, et minna
Ermitaaži kunstiteoseid vaatama. Peale pikka ootamist aga aeti
kunstihuvilised minema. Ei tasu rääkida Stalingradist, kus saksa
turismigrupp tahtis linnaga põhjalikult maja-maja haaval tutvuda,
kuid alati tehti neile takistusi. Võõraviha, mis muud.
Samas kui sakslasi
võõrustati lausa mõnitavalt, tahtsid vene reisisellid Berliini
minna küll. Saksalsed lasid külalislahke rahvana vene turistid oma
pealinna. Aga kuidas need seal käitusid: laamendasid, lõhkusid,
kaklesid, tegid saksa naistele siivutuid ettepanekuid ning lõpuks
tõmbas keegi purjus vene turist Saksa parlamendihoonele punalipu
masti.
Praegu on Euroopas
mitmendat aastat massiturismi buum. Eriti huvitavad Aafrika ja
Araabiamaade kultuurihuvilisi inimesi Itaalia ja Kreeka. Vana-Kreeka
ja Vana-Rooma on nii ligitõmbavad, et reisikorraldajad ei suuda
hankida parvlaevade pileteid ja turistid peavad sõitma juhuslike
laineritega. On juhtumeid, kus praamid on mitmekordelt üle
broneeritud reisikorraldaja hoolimatuse tõttu. Euroopa
turismikorraldajad tahavad ka Lõunamaade turismigruppe Eestiga
tutvuma tuua, kuid see on ilmselge turistide petmine. Aafrika ja
Araabiamaade huvireisijaid huvitavad väga Saksamaa ja Rootsi
vaatamisväärsused ( nende riikide peamine vaatamisväärsus on
sotsiaalsüsteem), mitte Angla tuulikud, seto leelo või korter
Haapsalus. Nii et Euroopa turistide majutamisega tegelevad etevõtted
võiks aluseks võtta Aafrika poolse reisikorraldaja programmi, mitte
iseenda soovi.
