Seekordse õlletosinas olen loobunud temaatilisest lähenemisest ja kirjutan järjest oma õlleelamustest.
Kui ostsin poest mehhiklaste Modelo Especiali, olin eelarvamuste kütkeis, sest varasemad mehhiklaste pruulised olid jätnud üsna ebamäärase mulje. Kuldkollane värv, vahtu praktiliselt polnud – kõik viitas sellele, et mu halvemad ootused täituvad. Lõhn meenutas taimeteed. Maitse oli esialgu magus, kuid siis oli tunda päris tugevat humalat. Üllatus – 2,6. Suvisesel Saaremaa reisil sai Kaali trahtris proovitud Pihtla õlut, mille kanguseks ratebeer annab 7,8%. Värvilt helekollane ja suhteliselt sogane. Lõhnas tunda nii kadakt kui linnast. Maitse on magus, kuid veidi kibedat ka on tunda. Kergelt kuiv järelmaitse. Täiesti joodav, kuid kaval õlu. Hinne 3,4.
Haljala õllemeistrid on turule toonud joogi nimetusega Puls Kerge Sidrun. Nimigi on juba ehmatav ning jook ise üsna kehv. Justkui jooks Sprite´i, millele on sidruniviil sisse visatud. 1,3, ei kübetiki rohkem. Üleüldise nostalgialaine harjal tõi Viru õlu turule Žiguli õlle. Ma panin sellele algul hindeks 3 ja seda vist küll mingist emotsionaalsest laengust lähtuvalt, sest nostalgialaks ei vääriks nii kõrget hinnet.
7% Saaremaa X on siis ärakärbitud 10% õlu. Ei saa see kange õlu rohkem kui 1,8 hindeks, kuigi on vanast versioonist parem. Tartu pruulijate välja mõeldud Pootsman pilsner on üks vesine joomaaegja üle 1,6 ma talle ei anna. Samade tootjate A.Le Coq Maiz oli jube elamus. Rohkem selline ööklubi jook ühes sidruniviiluga. Viimast vaja selleks, et mingigi maitse tekiks. Räägitakse, et pohmakaga pidi hea olema. Hinne 1,1.
Ukraina Lvivi õllemeistrid vabrikust nimega Perša Privatna Brovarnia on õllesõprade jaoks toonud turule porterite hulka kuuluva Perša Tšorne. Tumepruun õlu on lõhnalt kohati köögivilju meenutav, maitselt pigem magus ja veinilaadne ühes röstitud linnastega. Huvitav – 3,1. Samade meistrite käest on tulnud ka Perša Natsionalne ning ka see on huvitav ja hea. Tubli humalaannus annab õigele õllele palju juurde – hinne 3,1.
Meie kaubandusvõrgust saab soetada sakslaste Kaiserdom Pilseneri, mille hindeks ma panin 2,4. 4,6% kangusega normaalne õlu, mis algul küll veidi puuviljane aga hiljem rohkem kibe.
Soomlaste Laitilan Kukko Pils III oli meeldiv tutvus. See 4,5% õlu omas tugevat humalamaitset ja järelmaitsegi oli tugev. Hinne 3,4.
Kunagi iseseisva Praha Braniku õlletehase margid väljuvad nüüd Staroprameni väravast. Nimitoode (4,1%) sai seekord pruugitud purgiõllena. Rohkelt õhumulle voolas läbi rohulõhnalise kuldkollase pruulise. Maitselt küll humalane, kuid veidi metalline – 2,7.
No comments:
Post a Comment