Ääremärkusi Gruusia õllele

Ega Gruusiamaal käimine kulgenud ilma kohalikku õlut maitsmata. Kuigi meil tuntakse gruusiat rohkem veinimaana, siis õlugi on seal olemas ning isegi joodav.
Kunagi tegutses Gruusias hulk õlletehaseid, kuid tänaseks on enamik neist tootmise lõpetanud. Nii peaks praegustel andmetel tegutsema 3 suuremat õlletehast ning üks restoran-pruulikoda.
Viimasest alustangi. Tegutseb ettevõte Tbilisi vanalinnas otse Sioni katedraali ligidal. Reklaamitakse end baieri stiilis pruulikojana (Bavarian Brauhaus) ning ilmavõrgu järgi on nende nimi Kaiser-Bräu. Tootenimistust leiab kolme sorti õlut: hele, filtreerimata hele ning tume. Kõige paremini mekkis filtreerimata hele õlu. Selle maitses oli tunda humalat, linnast, pärmimaitsegi polnud kadunud. Lisaks oli tunda mõnusat vürtsikust. Hinne 3,2. Filtreeritud heledast õllest olid paljud eelloetletud maitsenüansid kadunud. Hinne 2,7. Tume õlu oli lahja, kohati vesine ning meeldis kõige vähem. Hinne 2.
Suurtest õlletehastest alustan Natakhtari õllevabriku tutvustamisest. Kuulub see türklaste Efes gruppi ja maitses on türgi mõjusid tunda. Nende nimimarki Natakstarit oli saada kõikjal. Jõin seda nii klaaspudelist, plastpudelist kui lahtisena. Tavaline laagerõlu. Pole midagi ette heita, kuid midagi pole ka kiita. Kangust oli sel 4,5%. Hindeks 2,1.Kangete õllede hulka kuulus Natakhtari extra (8%). Õigupoolest jõin teda ainult sildi saamise pärast. Õlu ise oli nagu kange tavapruulis ikka – alkoholimaitse kipub lämmatama kõik. Hinne 1,6. 3D oli selline moepruulis uhkes pudelis. Ja õigupoolest oligi pudel kõik. Maitselt suhteliselt tühi ning kui pärast jõin boržommi mineraalvett, siis viimane tundus parem. Hindasin hindega 1,5. Natakhtari Karva oli udistoode heledas pudelis. Meenutas midagi meie jääõllede sugust. Oli suhteliselt maitsetu ja igav. 1,5 oli tema hindeks. Natakhtari Kasris oli selline mahe ja ümar pruulis. Justkui naisteõlu. Ei meeldinud mulle. Hinne 1,9.
Kazbegi õlletehase toodangust jõin kõigepealt Kazbegi lager õlut. Mulle meeldis see Natakhtari õlledest enam, sest humalat oli joogis sees. Kangust 5%. Hinne 2,4. Sama tehase toodangust proovisin veel 4,7% Kazbegi goldi. Suhteliselt joodav õlu, veidi puuviljase maitse ja lõhnaga. Hinne 1,9. Kazbegi Tbilisi oli veidi vesine (3,8%), kuid sooja suvepäeva lõpetuseks paras. Ning humalat oli samuti õllele lisatud. Hinne 2,3.
Kolmandaks ettevõtteks mille pruuliseid õnnestus proovida oli Castel-Sakarthvelo. Nende toodetest puutus esmalt näppu Argo õlu. Tavaline laagerõlu, kuid kuumal suvepäeval meeldivalt karastav. Hindeks 2,5. Ühes restoranis sai proovitud 5% pruulist Herzog von Bavaria. Pudel oli uhke, kuid sisu pisut magusavõitu. Linnas domineeris liialt, humalakibedus jäi kaugetele ääremaadele. Hinne 1,7%. Plastpudelisse surutuna jõudis minuni 4,5% Germanuli. Õrnad humalatoonid jõudsid küll minuni, kuid linnas domineeris. Hinne 2. Selle tehase toodangust meeldis mulle enam Zekari. Värskendav, kohati rohuõhnane pruulis. Maitses oli tunda nii magusat kui kibedat. Hinne 2,7.