Rombikujuline must kleebis apelsinil oli lapsepõlves minu esimeseks kokkupuuteks Marokoga. Tore oli seda kleepsu, millel ilutses kiri Maroc tsitrusviljalt eemaldada ja kuhugi kleepida. See Aafrika loodenurgas asuv riik jäi minu teadvusesse apelsinimaana paljudeks aastateks.
1980.aastatel lisandus apelsinimaa kuvandile veel kujutlus Marokost kui väledate jooksjate maast. Ilmusid ju areenile sellised jooksuimed nagu Said Aouita jt. Enda loodud maailmas kujutasin siis Marokot ette sellisena: kusagil Sahara kõrbe ja Atlandi ookeani vahel paiknevad apelsinisalud ning puude vahel lippavad vahetpidamata jooksuhullud noorukid.
Hiljem loomulikult tulid muud teadmised. Nii näiteks kohtusin Leningradis Marokost pärit araabia noorukiga, kes jutustas kuidas ta pärineb külast, kus elekter on ainult unistus, samal ajal kui suurlinnades juba elekter kohal. Tulid teadmised araablaste vallutustest, ajalooõpingutega lisandusid teadmised Aafrika riikide ajaloost.
Ja siis raudne eesriie langes. Eesti inimesel avanes võimalus minna Marokosse puhkama. Pakuti ju kõikvõimalikke puhkusepakette, reisifirmad muudkui meelitasid inimesi sooja päikese alla. Isegi Eesti kvaliteetseebikas Õnne 13 tegi sutsu Marokos ära.
Eestikeelne kirjandus selle maa kohta rikkalikkusega ei hiilga. Seni on ületamatuks jäänud Friedebert Tuglase 1930.aastal ilmunud Teekond Põhja-Aafrika III.Maroko. Teose eriline väärtus on selles, et kirjutati enne tänapäevale nii omase massiturismi aega. Suur osa maakeelsest kirjavarast moodustavad reisiülevaated, mis valdavalt koosnevad konstruktsioonidest: päike, meri, palmid, tõmmud mehed ja bla-bla-bla. Kirjanduse lugemine on tore, kuid oma silm on kuningas. Nii saigi viimasel aastavahetusel ise Marokos ära käidud. Hea meeleolu eelseisvale teele andis kaasa 1903.aasta Olevikust leitud katkend: „Inimese elu ei maksa Marokkos midagi. Marokkolane tapab teise niisama rahuliselt ära nagu ta sööma istub, ehk mõne linnu maha laseb ja ta röövib tapetu niisama rahuliselt paljaks nagu ta oma sandaalid jalast võtaks.“
No comments:
Post a Comment