Viimati sai siin maha tehtud Taaralinna õllemeistrite maheõlut. Nüüd on karmi kohtu ette astunud järgmised pruulised.
Alustuseks vaatame üle Saaremaa Tuuliku järjekordse variandi. Emajõelinna meistrid on toppinud selle joogi nii tavalisse klaaspudelisse kui pindisesse purki. Kangust sedapuhku aga 4,7%. Tulemus on pehmelt öeldes väheveenev. Helekollane, pisike vahukorraga jook on suhteliselt vesine, õrnalt magusavõitu, veidi ka teraviljane. Suhteliselt igav. Muidu polekski väha riidlema hakanud aga reklaamitegijad ei ole seekord astunud mitte ämbrisse, vaid suisa tünni. Jälle patravad nad sellest, et käsitletav pruulis on iidsete Saaremaa pruulitraditsioonide jätkaja. No kuulge, sellel vesisel joomaajal pole Saaremaaga mingit ühisosa. Reklaamilause on lihtsalt sõnakõlks, umbes nagu juhmi poliitiku valimiseelne lubadus. Õlu ei saanud kõrgemat numbrit kui 1,6.
Hoopis meeldivama mulje pakkus hõimuvellede madjarite maalt pärit 7,3% Dreher bak. Tumedat karva, kreemika mütsiga õlu oli karamellise lõhnaga parajalt täidlane suutäis. Maitses oli tunda kohvitoone, röstitud linnaseid, finiš oli parajalt mõru. Tore, hindeks määrasin 3,3.
Vene õllesid esindas seekord Moskva äärelinnas paiknev Mospivo kombinaat, mille 4,7% klassikalist ma proovisin. Linnaselõhnaline, selge kuldse värviga õlu. maitses oli esikohal teraviljamekk, pisut oli magusat, lõpus ehk veidi mõrudat toonigi. Hindasin seda 2,4ga. Meie kaubandusvõrgus olevad sakslaste nn säästuõlled Germania Lager ja Steininger premium pils (pildil)on ikka üsna viletsad. Tugevalt pastöriseeritud, leivamaitselised joogid. esimesele panin numbriks 1,7, teisele ei saanud 1,4 kõrgemat hinnet panna. Säästetud oli kõige pealt.
No comments:
Post a Comment