Kast Famous Grouse viskit. Taanimaa reisi esimene osa.

Taanis polnud ma enne käinud. Kui mitte arvestada kahte vahepeatust Kopenhaageni lennujaamas. Ausalt öeldes polnud mu teadmised sest riigist suured. Mõni Anderseni muinasjutt, Taani võit 1992 vuti EM-l, riik mis teisena tunnustas Eesti iseseisvuse taastamist, Lego, Carlsberg.

Mullu tekkis koolis uue õppeainena Põhjamaade ajalugu. Oi, kui raske oli seda anda. Raske oli end suhestada Põhjala riikidega, liiatigi siis kui pole neid kõiki külastanudki. Üks õpilane küsiski mu käest, et ega teile see põhjamaade ajalugu vist ikka endale ka ei meeldi. Loomulikult tüütasin õpilased ära selle jutuga, et Taani on igavaim Põhjamaa. Endal hakkas kuidagi halb tuimast õpetamisest. Et järgmisel õppeaastal oleks tunnid paremad, selleks saigi Taani mindud.

Seltskond oli sama, mis möödunudaastasel Poola tretil, puudus ainult filosoof. See-eest oli nüüd mul rohkem ruumi kuhu asetada reisil hangitavad alumiiniumanumad ning muu odralinnastest tehtava joogiga seonduv.

Pühapäeva õhtul lahkus laev Tallinnast ja hakkas sõitma Stokholmi  poole. Enne reisi olin end ette valmistanud hullemaks. Selleks, et ülakorrusel taob Tallinki juhtkond sind röstriga vastu pead ning öösel avaneb kajutiuks, siseneb noormees ja hakkab rääkima poliitikast, samal ajal heites endalt rõivaid. Aifõunidega polnud õnneks muret - keegi meist polnud säherduse vidina omanik. Midagi hullu siiski juhtunud. Kõik oli rahulik - nii minnes kui naastes. Restoranis pakuti meeldivaid suupisteid, orkester laulis suures saalis välismaa hitte. Laevapoes laadisid reisijad kassalindile kümneid kaste Famous Grouse viskiga.

Esmaspäeva hommik. Stokholm. Autode mahalaadimine venib. Minutid moodustavad peagi tunni. Arusaamatu järjekord. Auto CD mängijasse topitud Propelleri plaat on läbi mängitud, algas juba plaadi teine ring. Lõpuks lohises järjekord põhjustajani. Tegelik põhjus oli Rootsi Kuningriigi poolt korraldatud atraktsioon "kõik puhuvad". Autojuht pidi sõitma läbi mingi aparaadi juurest, haarama vooliku ja sinna sisse hingama. Aparaat tänas hiljem koostöö eest. Huvitav, Tallinna poolt tulijad peavad puhuma, aga Lõuna-Rootsis imeb riik tolmuimejana sisse hulgaliselt pagulasi.

Viimase lause kirjutasin selleks, et keegi vasakpoolitsejast tolgus saaks enda koostatavasse rassistinimekirja uue nime lisada.

Sõit läbi Rootsi, et jõuda õhtuks Göteborgi. Järgmisel hommikul tuli sealt asuda  laevasõidule Taanimaa suunas. Autoakende tagant vuhises mööda Rootsi. Plaadimängijasse on asetatud ulgueestlaste popmuusikat sisaldav helikandja. Unised ja igatsevad laulud, uni tuli peale.

Lõunapaus peeti Vätterni järve kaldal. Uus maantee oli järvekaldast veidi eemale nihutatud. Vana maantee ääres asuv motell-söögikoht ei elanud oma paremaid päevi. Uus kiirtee oli külastajaid tublisti vähendanud. Peale meie viibis asutise territooriumil veel avid üks laudkond einestavaid inimesi. Pisut eemal rääkis naisterahvas mobiiltelefoniga. Keel, mida ta kasutas polnud rootsi keel. Oli rohkem araabia keele moodi.

Nostalgilised trammid Göteborgis

Õhtuks saigi Göteborgi jõutud. Asjad sai visatud hostelilaadsesse ööbimiskohta ning, siis seisis ees mõnetunnine jalutuskäik linna peal.

Rootsi suuruselt teine linn ei pakkunud erilist silmarõõmu, tegemist on ikkagi üsna noore linnaga. Turismiteatmikud reklaamivad peamiselt Linna keskset jalutamistänavat ja teatriplatsil asuvat Poseidoni kuju. Need sai ära nähtud, kuid mingit erilist muljet need ei avaldanud.

Rootsiga seotult otsisin pilguga pagulaste horde. Silmatorkavalt palju oli neid linnapargis, tunnistan vaatepilt tundus häiriv. Pagulasteemaga seotult aga tahaksin kommenteerida üht Göteborgis nähtud reklaamiplakatit. Igaüks võis plakatist aru saada oma rikutuse tasandil.  Sõnumiks oli: tere tulemast Göteborgi - ahvide koju. Mida taheti plakatiga öelda? Kas peitus selles rootslaste poliitkorrektsuse pahupool? Mine võta kinni.

Hommikul ootas jälle laev ning paaritunnine praamisõit Göteborgist Fredrikshavni sadamasse. Laeval tegutses jällegi laevapood. Poe ostetuimaks artikliks olid kastid Famous Grouse viskiga. Kümned kastid laoti kärudele ja veeretati autodesse laiali. Tundsin end karsklasena, sest erinesin laevasõitjate põhimassist, kes tõenäoliselt eraelus tegeleski ainult Famous Grouse viski kõrrikallamisega.

Ees ootas Taani.