Jaanuari õlletosin

Sinebrychoff Koff III oli pandud sedapuhku pudelisse vedelema. Hele lager-tüüpi õlu, mis klaasi valamise järel kibekähku kaotab oma vahumütsi. Ei midagi erilist. Ratebeeri hinne 1,4. Tartu Õlletehas topib endistviisi pudeleisse Saaremaa X nimelist joodiku nektarit. Siis kui viimaseid päevi 10% müüdi, otsustasin talle hinnangu anda. Värvuselt on ta kuldne ja ligitõmbav, kuid lõhn äratab kahtluseussi hinges. Valdavalt linnaseline lõhnatoon annab siiski aimdust jõulisest laksust. Maitse pole eriti pikalilükkav, siiski linnaseline, kohati mõru toon on tunda. Ratebeeri hinne 1,5. Slovakkidel on olnud kavalust panna anumatesse Zlaty Bažant Tmavy. See on tume õlu, milles jõudu 3,8%. Eks sealne kraad näitab, et joodikutele on mõeldud ikka viin, mitte viinaga segatud õlu. Tumepruuni värvi õlu pani endale pähe kreemika vahumütsi. Lõhnas domineeris röstitud linnas. Maitselt magus, karamelline. Järelmaitses oli tunda ka humalakibedust. Hinne 3,1. Sama Slovaki firma ehk kohalik Heinekeni haru toodab ka õlut Corgon Svetly Ležiak 12%, mil pöördeid 4,9%. Pooleliitrises pudelis peituv jook on kullakarva ning klaasivalatuna võtab vahumütsi pähe. Rohulõhnaline. Maitselt on esialgu linnas ülekaalus, kuid humal trügib vägisi pildile. Kuiv ja mõru järelmaitse. Tore jook – 3,1 on tema hindeks. Poolakate Zywieci grupi tootenimistusse kuulub Warka nimeline pruulis, mil jõudu 5,7%. Purki topitud õlu oli joodav. Maitselt rohkem linnaseline, kuigi rohulõhn lasi aimata enam humalat. Viimast siiski veidi oli tunda. Hinne 2,4. Sama grupp on valmistanud eelmisele õllele ka seltsilise Krolewskie, mil alkoholi 5,8%. Kunagi mäletamatutel aegadel tehti sellenimelist jooki varssavis, kuid sealne vabrik suleti ja nüüd tehakse seda kusagil Zywiec grupi tehastest. Pärast sauna jook isegi sobib. On selline tavaline õlu. Maitselt täidlaselt linnaseline, kohati leivamaigune. Vahest on pastöriseerimisega liialdatud? Hinne 2,4.

Soomes käimise järelkajana vaatasin läbi kaks Stadin Panimo pruulist. Neist esimene kannab suurejoonelist nime Stadin Single Hopped Santiam Pale Ale, millel kangust 4,5%. Värvilt merevaigune, aroomilt puuviljane ning kohati lõhnaseepi meelde tuletav. Maitselt samuti esmalt puuviljane, kuid siis leiab humal oma koha. Järelmaitse on tugevalt mõru. Hea jook. Hindeks 3,2. Stadin Single Hopped Boadicea Bitter oli see teine, millel alkoholi 4,5% jagu. Kohati sogane merevaiguvärvi õlu, millel vaht kaub kiirelt pealt. Tugev humalalõhn. Üsnagi mõru, tugevad humalatoonid ruulivad. Pikk, tugev ja kibekuiv järelmaitse. Arusaadav, et tuleb kõrge hinne – 3,4. Slovakkide Vyhnes asuv Steigeri pruulikoda rõõmustas kahe joogiga: Steiger 10% ja Steiger 12%. Neist esimene sisaldab 4,1% alkoholi. Kuldkollast värvi õlu omab rohulõhna ja on maitselt täidlane, humalat sisaldav, kuid veidi teraviljane, mis viitab liigpastöriseerimisele. Hindeks 2,7. Kangem vend omab alkoholi 5% jagu. Kuldne jook on lõhnalt veidi puuviljane, kuid humalatoon kerkib kusagilt sügavustelt samuti ninna. Maitses tundsin nii linnast kui humalat. Finiš oli rohkem siiski humalane. Hindeks 3. Hiljaaegu ostsin poest veel kask väljamaa pruulist. Esmalt proovisin ära Zolotaja Botška Platinovoje. Justkui viin, kui ainult nime vaadata. Pudel oli kaunilt disainitud ja tõsi see on, et jook hakkas kohe poeletil silma. Ollus, mis pudelist sai välja valatud oli kuldne, lõhnas linnaseliselt. Maitse oli aga midagi hirmsat. Niivõrd keemiline, et kole hakkas. Nähtavasti õllemeistrid ei suutnud õllekontsentraati korralikult viletsa kraaniveega ära segada. Nii, et ei saasaanudki aru kas see on õllepulber või hoopis vesi. Hinne 1,2 tundub olevat isegi tohutu ülehindamine. Hiinlaste Tsingtao oli huvitav ainult asukohamaa pärast. Maitselt oli teraviljane, humalakibe tundus liig mehhaaniline. Selgelt ülepastöriseeritud. Hinne 1,5 .