Muudatusi Eesti kõrghariduses

Seni on riigieksameid korraldatud vaid gümnaasiumites, kuid üha enam liiguvad kuuldused, et riigieksamid viiakse tulevikus sisse ka kõrgkoolidesse. Kuuldused vastavad tõele. SA Innove plaanib riigi toel valmistada ette ühtsete materjalidega riigieksamid kõrgkoolidele. Esimesed kõrgkoolide riigieksamid peaks toimuma juba 2015/2016 õppeaastal.

Tundmatuks jääda sooviv ametnik (Foto: Facebook)

 Riigieksameid saab olema kolm: eesti keele komplekseksam, matemaatika ja võõrkeel (loe: inglise keel). Üliõpilasel on võimalik valida kas kitsas või lai matemaatika. Eksam loetakse sooritatuks kui eksaminand saavutab kasvõi 1 punktise tulemuse. Lisaks sellele tuleb kõrgema õppeasutuse lõpetajal kaitsta loovtöö. Viimane kujutab endast üliõpilasuurimust, pilliligu, joonistatud pilti või tantsitud tantsu. Loovtööks võib lugeda ka ürituse korraldamist. 

Lugejate küsimustele nõustus vastama tundmatuks jääda sooviv SA Innove ametnik. Küsimusele selle kohta, et igas ülikoolis matemaatikat ei õpetata, vastas ametnik järgmist: „See on ülikooli viga, et nad matemaatikat ei õpeta!”. Lisaks koorus edaspidisest jutust välja sõnum, et üldse on paljud kõrgkoolid teinud vea ja toonud huvihariduse alad nagu tants, laul, pillimäng, näitlemine ja joonistamine koolide põhiprogrammi. „Need on just need alad, millega tegeletakse pärast loenguid huvikoolides või siis organiseerib vastavat tegevust ülikooli huvijuht loenguvälisel ajal. Päevane loengute aeg peab kuuluma ainult põhiainetele,” märkis tundmatuks jääda sooviv SA Innove ametnik.

Ülikoolide riigieksameid on tarvis eelkõige selleks, et sügisel saaks koostada ülikoolide pingerea vastavalt eksamitulemustele. Selle järgi saavad lapsevanemad vaadata millisesse kõrgkooli nad lapse panevad. Lisaks saab ülikoolilõpetaja kaasa riigieksamitunnistuse, mis esitatakse tulevasele tööandjale. Tööandja saab koostada töölesoovijate pingerea ning selle alusel tulevasi töötajaid valida.

Loomulikult tekib küsimus selle kohta, et kas Eesti kõrgkoolid selle uuenduse peale tühjaks ei jää, sest noored asuvad õppima välismaa kõrgkoolidesse. Ametnik vastas sellele pärimisele niiviisi: „Välismaa kõrgkoolidesse minek noori ei päästa. Meie juhtivad õppekavakoostajad ja haridusökonomistid on juba ÜROga kokku rääkinud. Ületulevast aastast alates toimuvad eesti keele, matemaatika ja inglise keele eksamid kõikides maailma ülikoolides!"

Tegu on juba otsustatud asjaga ning see plaan on kavas ellu viia. Nimelt kevadistel ülikoolide lastevanemate koosolekutel on see teema juba kohustuslikult päevakorras. meile jutustas üks lapsevanem, et tema poeg tuli kõrgkoolist koju ja tõi kaasa kutse lastevanemate koosolekule. Kutsel oli päevakord kirjas ja seal olid riigieksamite teema sees. Lapsevanem kurtis, et niiviisi rikutakse lapse lapsepõlv - juba ülikoolis peab hakkama riigieksameid tegema. Meil peaks olema hoopis Hea Alguse Ülikoolid, kus noormehed ja neiud joonistavad, mängivad, laulavad ning avastavad maailma. Üldse võiks meil olla waldorf-pedagoogikal põhinevad kõrgkoolid. Näiteks tõi lapsevanem fakti, et tal on kavas rajada waldorf-autokool, kus sõiduõpe toimub loovalt ja ei pea kinni pidama liikluseeskirjadest.

Lisaks eelnevale on plaanis Haridus- ja teadusministeeriunis teisigi vahvaid uuendusi. Juba aastaid on räägitud sellest, et kõrgkoole on Eestis liiga palju. Kõrgkoolide võrgu korrastamiseks on esitatud Riigiülikoolide loomise kava. Eesti suurematesse keskustesse rajatakse riigiülikoolid. Riigi toel restaureeritakse vanad hooned ja sinna pannakse tööle riigiülikool. Väga hea on see kava sellepärast, et niiviisi saavad riigiülikoolide üliõpilased  ja õppejõud teha omavahel koostööd. Kõikidele riigiülikoolidele hangitakse videokonverentsi tehnika, mille kaudu saab näiteks tehnikatudeng osaleda veiste poegimise kohta peetavas loengus teises ülikoolis. Lisaks saab korraldada riigiülikoolide õppejõudude suvepäevi. Ministeeriumist öeldi, et pärast riigiülikoolide tekkimist surevad teised ülikoolid kohe välja.

Kas teadus niiviisi välja ei sure?" Ei, sest meil on ju olemas internet ja sealt saab alati kõike teada," vastati ministeeriumist.