Häda mõistuse pärast

Kaugel 2006.aastal käisid Läänemaa omavalitsustegelased puhkusereisil Hispaanias. Puhkusereisi nimetati koolituseks, mis maksti omavalitsuste eelarvest kinni. Pärast hämati, et no ikka koolitust oli ka, sest nägime võõrast maad ning ühe linnavalitsuse uksest piilusime ka sisse. Pärast juhtumi ilmsikstulekut kirjutasin maakonnalehte arvamusloo, kus esitasin arvamuse, et minu välisreisid võiks ka keegi koolituse sildi all kinni maksta. Erinevalt KOV tegelastest ma ikka koolitasin end ka - käisin muuseumites, ajaloolistes paikades. Sain targemaks. Õpetajaile oli tavaliselt ette nähtud mingi ajuvaba koolitus, kus keegi hüperaktiivne tola kutsus üles moodustama energiaringi või käskis moodustada paare ja siis hakata teineteisele end tutvustama. Ainuke tagasiside, mis ma artiklile sain oli see, et üks koolitusfirma hakkas mulle saatma kutseid ebahuvitavatele koolituskursustele. KOV tegelaste poolt valitses vaikus.
Aastanumber on muutunud. Omavalitsejate mõttemaailm paraku mitte. Tegelaste ajusoppides tekivad järgmised mõttekujundid: vaba aeg see tähendab vedelemist spas või lõunamere palmide all. Oma mõttemaailma kannavad nad üle õpetajaile. Nende jaoks on tüüpiline õpetaja selline: saabub kauaoodatud vaheaeg, õpetaja suleb kooliukse ning võtab kohe jalge alla teekonna spasse või lõunamaale. Nende tüüpide arvates on õpetaja kohe selline suli, kes kibeleb riiki ja omavalitsust petma. Oma tegevus kantakse loomulikult teistele üle. Sellisele pole mõtet seletada, et õpetaja töö ei lõpe kooliukse sulgumisega ning kodus töö veel jätkub, tihti üle südaöö.
Mul ei ole kavas algaval vaheajal kuhugi spasse ega soojamaareisile minna. Avaldan ühtlasi saladuse - ma pole oma eluajal spas käinudki. Ei ole soojamaa kuurortites ka vedelemas käinud. Kardan siiski, et seda lauset asjapulgad ei mõista, sest ei suuda seda uskuda.
Avaldan veel saladusi. Jõuluvaheajal käisin välismaal - Poolas. Viie täispäeva ajal sai külastatud Varssavi kuningalossi, Varssavi Ülestõusu Muuseumi, Varssavis asuvat Poola Juudimuuseumi, Lodzis asuvat Poola kinomuuseumi. Lisaks Varssavi Loomaaed, Poola Sõjaväekalmistu riigijuhtide haudadega, Belvedere lossi park, katedraalid kohalike surmeeste haudadega, jalutuskäik Lodzi peatänaval Piotrowskal, kus asub poola filmikunsti tähtede allee, Lodzi ümbersündinud tööstuslinnak jne. Ametnik kukkus selle loetelu peale tõenäoliselt pikali - siin on rohkem muuseume kui ta elus on külastanud. ja ta raiub edasi, et õpetaja ei tohi välismaale minna, sest see on puhkus. Kurat, nii õpib rohkem kui koolidele ette nähtud klounidelt, kes viskavad põranda seltskonnaajakirjadest välja lõigatud pilte täis ja nimetavad seda koolituseks.

Miks ma seda kirjutan? Minuni jõudis kuuldus, et keegi KOV tegelane on nõudnud, et kui õpetaja läheb vaheajal spasse või Kanaaridele puhkama, siis võtku välja puhkus. Mulle on selline lähenemine solvav. Mulle määritakse kaela omaenese patte, enda haiget mõttemaailma, kus turismireis riigi raha eest on reegel, mitte erand.
Tõepoolest, häda mõistuse pärast!