Täna peeti IRL Läänemaa üldkogu. Kuigi kas saab nimetada vähemat kui 20 inimest laua ümber üldkoguks. Liikmeid peaks ju palju rohkem olema, või nii. Kunagi ammustel 90.ndatel oli ikka väikese Isamaaliidu maakondlikel üldkogudel enam rahvast.
Vaimustust ei ole. Paljud on erakonnas pettunud, kahju on vaadata, et aateline erakond on muutunud Reformierakonna (loe: ELKNÜ) jalamatiks. Ja seal kusagil kõrgel üleval ei saada aru, et 100 000 töötut on oht Eesti julgeolekule, oht Eesti kestmisele üldse.
Täna tuli Kongosse kokku vist 18 inimest - kolmapäeval kell 7. Päevakorras oli põhiliselt piirkondlike juhtorganite valimine. No kogemata tegin suu lahti (loll olin) ja kritiseerisin piirkonna juhatuse valimist paketi korras - taheti valida 12 liiget korraga lahtisel hääletusel. Ei meeldinud see variant mulle. Tahtsin isikuvalimisi. Keegi tegi sellest järelduse, et tahan kangesti juhatusse saada, pandigi 13-daks. No läks nii. Loll tunne oli (on).
Tegelikult oli koosolemisel sees väike mõte - inimesed said südamelt ära rääkida. Sümpaatse mulje jättis uus Nõva vallavanem Enn Laansoo - mees rahva keskelt. Samas oli kurb kuulata Tallinna esindaja Siim Kabritsa eluvõõrast ja võõrsõnadest pikitud teksti. Kindlasti on ta tubli inimene, aktiivne parteisõdur, kuid tema jutt jääb inimesele kaugeks. Sellist teksti võib rääkida noorukitele, kes armastavad ennast poliitikas.
No läks seekord siis nii.
No comments:
Post a Comment