Minu Teenuse

 

Kui lüüa ilmavõrgu otsingumootorisse sisse "Teenuse", siis saad lehekülgede kaupa kõiksugu reklaame, napilt aga andmeid selle omapärase Eestimaa koha kohta. Segaduse lisamiseks panin käesolevale postitusele pealkirja, mis viitab justkui populaarsele raamatusarjale. Paraku ei tasu otsida siit seost ei selle raamatusarjaga, veel vähem teenusmajanduse segase maailmaga. See on minu nägemus ühest väikesest kohast, millega on mul põgus kokkupuude ja kuhu ulatub osa minu juuri. Samas möönan, et on sadu inimesi, kellel on oma nägemus Teenusest ja ma ei taha järgnevaga neilt seda ära võtta.

Teenuse jõgi (autori foto)

Minu jaoks on Teenuse alati olemas olnud - vahel rohkem, vahel vähem. Varases lapsepõlves oli see vanavanemate elupaik. Tihti sai neil seal külas käidud. Sõidetud bussiga Teenusele, kõmbitud sealt jalgsi Serva taluni. Mängitud taluhoovis, istutud hoolsa järelvalve all Teenuse jõe kaldal, imetletud karjamaal olevat noorkarja. Ma olin nelja-aastane kui vanaisa Serva maha müüs ning side selle kandiga jäi väiksemaks. Teenuse elas edasi vanaema ja vanaisa omavahelistes juttudes, mida lapsena hoolsalt kuulasin. Vanavanemate mälestused kandusid aegade taha, mina kuulasin neid ja püüdsin luua kujutluspilti külast, millest räägiti. Lapsena ei teinud ma vahet Ureverel, Tollil ja Teenusel - minu jaoks oli kõik üks. Minu kujutlustesse ilmus muinasmaa, kus olid kaunid talumajad ja liikusid ringi inimesed oma rõõmude ja muredega. Loomulikult lookles sel kaunil maal kalarikas Teenuse jõgi, kujundades inimeste liikumist nii suvel kui talvel. Idülli kippusid siiski aeg-ajalt lõhkuma kurjad jõud, kuid väikelapsena ei saanud ma aru kellega-millega tegu. Kasvades sain muidugi aru, keda selle all mõeldi. 

Side Teenuse kandiga muidugi säilis. Ikka käidi kellegi külas - kusagil rohkem, kusagil vähem. Teismeliseaastail sattusin Teenusele harvemini, tekkisid muud huvid, mis näisid kutsuvamad kui väike maakoht. Kui vanavanemad teispoolsusesse lahkusid, siis võis arvata, et side kaob. Saatus ei lasknud siiski sidemel kaduda ja nii tekkis tihe läbikäimine Haldja talu rahvaga. Külaskäigud Teenusele on sel aastasajal pigem tihenenud. 

Kui mullu alustasid aktiivsed Teenuse naised mälestuste kogumist kodukandi raamatu tarvis, siis pöörduti ka minu ema poole, et ta paneks kirja mälestusi Teenuse aegadest. Aitasin tal neid kokku kirjutada ja see mõjus mulle turgutavalt ehk nagu ametnike keeles öeldakse - käivitas positiivselt. Pagan võtaks, olen ju ajaloolase haridusega. Mida olen ma selle haridusega teinud? Jah, olen pea kolm aastakümmet kasvavat noorsugu harinud, kuid see ei tohi olla kõik. Ajaloolase ülesanne peab olema ajaloost kirjutada. Anda oma rahvale tema ajalugu. Meie ajaloolased ongi jätnud suures osas unarusse oma rahvale ja oma keeles kirjutamise (loomulikult on siin meeldivaid erandeid). Nii ongi tihti ajaloost kirjutamine langenud grafomaanide pärusmaaks. Ei ole kedagi süüdistada peale iseenda. Vähim, mis teha saan, on kirjutada pisut teaduslikumalt selle kandi ajaloost. millega seovad mind juured, mida saab jälgida 18.sajandisse välja. Ja nii sukeldusingi arhiivimaterjalidesse, raamatuisse mälestustesse. Nakkushaiguse levikust tingitud rumal olukord aitas muidugi kaasa. Mineviku taasloomine aitas veidikenegi üle kaugõppest tingitud meelemõistust ähvardanud olukorrast. 

Niisiis, kõigepealt paneks paika paikkonna. Kus asub "minu Teenuse"? Teenuse asub Läänemaal Kullamaa kihelkonnas. Minu Teenuse ei asu Rapla maakonnas Märjamaa vallas nagu praegused kaardid väidavad. Olgem ausad, nii on olnud väga vähe aega. Liialt vähe, et ajalookirjutuses peaks seda märkima. Teenuse kandi rahvas on sajandite vältel ikka käinud Kullamaa kirikusse. Inimeste identiteedi alus oli aastaid kirikukogudus, mitte vald. See viimane nihkus esiplaanile alles eelmise sajandi esimese veerandi lõpuks, hiljem varjutas valla kolhoos. Pikki aastaid oli tegemist Teenuse mõisale kuuluvate maadega, kuhu kuulusid Urevere küla ja Altküla, lisaks mõned hajatalud. Piirid on ju muutunud viimase 60-70 aasta jooksul.  Piire muutis omatahtsi võõrvõim, et inimeste juuri läbi lõigata. Piire tõsteti ümber kolhoosi ajal, maaparandus muutis tundmatuseni elukeskkonda. Nii on Tolli asunduse maad liidetud vana Urevere külaga nn "uueks Urevereks", lisaks on Märjamaa vald moodustanud nn Teenuse külade piirkonna. Aga see on juhtunud alles viimasel ajal. Ajalootunnetus PEAB ulatuma kaugemale kui üks-kaks põlvkonda. 

Ei saa väita, et Teenuse kandist pole midagi kirjutatud. Nii on ajaloolaste poolt kirja pandud peamiselt mõisaga seonduvat. Vähem leiame  talurahva elu-olust pajatavaid allikaid. See on ka mõistetav, sest põlluharijal nappis kooliharidust ja aega, et oma elu kirjeldada. Seega on nende elust kirjutanud eelkõige keegi teine. Proovingi oma lugudes keskenduda pigem talurahvale ja nende loole.

Vaade kunagisele Tõnu talule 2008 (autori foto)

Mitte mingil juhul ei saa öelda, et Teenuse kandi ajalugu oli igav. On pürgitud kõrgemale ja kaugemale, on oldud Eesti Vabariigi sünni juures. Urevere Jaagu talust pärit Mart Murten jõudis Vene Riigiduumasse. Sõela talu Hans Riiberg valiti 1917.aastal Eesti Maapäeva liikmeks, tema kahest pojast saavad Vabadusristi kavalerid. Aasa Kotlep Tulmin oli oma aja kohta eesrindlik põllumees, kelle kaks poega hukkuvad Vabadussõjas. Eelnimetatud on tuntud vahest kaugemalgi. Kuid võib leida teisigi lugusid. Saunamehe kasutütre vallaspojana sündinud Gustav Schmidt töötas end lõpuks taluperemeheks ja kuulus vallajuhtide sekka. Võib näha lausa seriaalimõõtu lugu Saueaugu talus, kus sulane abiellub peremehe lesega ja saab alguse sündmuste jada, mis viib 1940.aasta juunipöördeni. Võib näha kiuslikku ja riukalikku Tõnu Tõnist, kes kulutab nii kõrtsi- kui kohtuuksi, kuid lõpuks peab oma pojale kavaluses alla vanduma. Või lood sellest, kuidas mõisniku suva järgi peresid taludest sisse ja välja tõsteti, kuidas sulasest sai järsku peremees ning endisest peremehest vabadik küla ääremaal. Lõppude lõpuks - piirkond elas.

Järgnevalt hakkavad siia ilmuma üksikud lood. Ilmuvad vastavalt sellele, kas pean neid ilmumisküpseks. Arhiiviviiteid blogisse ei lisa. Rööbiti valmivad samad tekstid dokumendiformaadis ja seal on viited lisatud.