Massiturism on alati olnud

Elame massiturismi ajastul. Hiljaaegu külastasin turistide poolt eriti külastatavat Prantsusmaad. Kuigi huvireis keskendus Prantsusmaa põhjaosale ehk Normandiale, saab selle põhjal teha olulisi ja põhjapanevaid järeldusi.

Märkamata ei jäänud see, et hulgaliselt viibis sealkandis turiste Ameerika Ühendriikidest. Normandia näol on nimelt tegemist ameeriklaste jaoks olulise sihtpunktiga. Juba kaugel 1944.aasta jaanikuul saabus Normandiasse parvlaevadel suurem grupp ameerika ja briti turiste. Tegemist oli valdavalt meessoost huvireisijatega, kellel oli ilmselge kehalise aktiivsuse ülejääk- Ameerika ja briti turistid kaklesid korduvalt Prantsusmaal viibinud Saksa turistidega, lõhkusid prantsuse linnasid. Kõik see annab märku reisikorraldajate halvast tööst ja ameerika-briti noorukite kasvatamatusest. Kehvast organiseerimistööst annab märku seegi, et Pariisi jõudis turismigrupp alles augusti lõpus. Kogu vahepealse aja ainult laamendati ja kakeldi sakslastega. Veel näitab see seda, et noori mehi ei huvitanud Pariisi vaatamisväärsused, vaid igapäevane lõhkumine, Saksamaa turistide peksmine ja muidu laaberdamine. Saksa turistid olid Prantusmaale ekskursioonile saabunud 1940.aastal ja nemad kibelesid kiiresti Pariisi kultuuriväärtustega tutvuma. Nad jõudsid Pariisi poole kiiremini kui eelpoolmainitud ameerika-briti grupp. Muidugi ei saa eitada transpordi korraldamatust ja kiirteede vähest läbipääsuvõimet.

Prantslased ise on ju ka reisirahvas. Paljud teavad prantslaste korraldatud ekskursiooni Moskvasse 1812.aastal. Reisikorradaja oli suurepäraselt läbi viinud turistide saatmise Moskvasse, kuid reisiseltskonna tagasitoomisega oli probleeme.

Siinkohal jõuamegi sellise nähtuse juurde nagu sallimatus mujalt tulnute, eriti turistide vastu. Kahjuks on Venemaa siin esirinnas. Eelmainitud Prantsuse rühm oli viimane suurem reisiseltskond, mida Moskva võõrustas. Lihtsalt ei osata seal külalisi võõrustada. Näiteks saabus 1941.aastal NSV Liitu külla suurem Saksa delegatsioon. Saksa tööliste ja teenistujate turismigrupp oli peaaegu saabumas Moskvasse, kuid neile loobiti pidevalt kaikaid kodaraisse. Lõhuti tehnikat, kakeldi sakslastega. Lõpptulemusena solvusid sakslase niivõrd, et mõnikümmend kilomeetrit enne Moskvat pöörasi nad otsa ringi ja läksid tagasi. Sama juhtus ju ka Leningradi juures, kus Saksa turistid ootasid paar aastat linna piiride taga, et minna Ermitaaži kunstiteoseid vaatama. Peale pikka ootamist aga aeti kunstihuvilised minema. Ei tasu rääkida Stalingradist, kus saksa turismigrupp tahtis linnaga põhjalikult maja-maja haaval tutvuda, kuid alati tehti neile takistusi. Võõraviha, mis muud.

Samas kui sakslasi võõrustati lausa mõnitavalt, tahtsid vene reisisellid Berliini minna küll. Saksalsed lasid külalislahke rahvana vene turistid oma pealinna. Aga kuidas need seal käitusid: laamendasid, lõhkusid, kaklesid, tegid saksa naistele siivutuid ettepanekuid ning lõpuks tõmbas keegi purjus vene turist Saksa parlamendihoonele punalipu masti.

Praegu on Euroopas mitmendat aastat massiturismi buum. Eriti huvitavad Aafrika ja Araabiamaade kultuurihuvilisi inimesi Itaalia ja Kreeka. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma on nii ligitõmbavad, et reisikorraldajad ei suuda hankida parvlaevade pileteid ja turistid peavad sõitma juhuslike laineritega. On juhtumeid, kus praamid on mitmekordelt üle broneeritud reisikorraldaja hoolimatuse tõttu. Euroopa turismikorraldajad tahavad ka Lõunamaade turismigruppe Eestiga tutvuma tuua, kuid see on ilmselge turistide petmine. Aafrika ja Araabiamaade huvireisijaid huvitavad väga Saksamaa ja Rootsi vaatamisväärsused ( nende riikide peamine vaatamisväärsus on sotsiaalsüsteem), mitte Angla tuulikud, seto leelo või korter Haapsalus. Nii et Euroopa turistide majutamisega tegelevad etevõtted võiks aluseks võtta Aafrika poolse reisikorraldaja programmi, mitte iseenda soovi.