Kuigi enne Valgevene külastamist sai väisatud tuulikute ja tulpide maad, siis esmalt väike ülevaade Valgevene külastamisest.
3.aprillil leidid Minskis aset kollektsionääride järjekordne kokkutulek. Bussisõit Belarussi kujunes ootamatult põnevaks. Tubli vürtsika tooni reisiloosse lisas 6,5 tunnine seismine Leedu-Valgevene piiril. Nimelt 1.aprillist oli Lukašenka riigis jõustunud seadus, et kõik välismaalased peavad piiri ületamisel oma sõidukid deklareerima tollitava kaubana. Õigusakti rakendamise tulemusel ütles üles tähtsama Vilnius-Minsk trassil oleva piiripunkti kompuutripark ja kõik piiriületamise soovijad suunati mujale. Selle tulemusel kujunes Lavoriškise piiripunktis õhtuks viiekilomeetrine järjekord. Kolmveerand 3 alanud seismine lõppes õhtul veerand 10 paiku. Üle saime koos oma õllekoormaga. Tuleb tunnistada piiriületuskoha personali viisakat käitumist. Peale südaööd jõudsime Minski, et varahommikul suunduda kohalikus sööklas toimuvale vstretšale. Sellest võtsid osa peamiselt SRÜ riikide kodanikud pluss rahvast Leedust, Lätist ja Eestist. Kõnekeeleks oli vene keel ning toimus vahetus, mitte müük. Laupäeva õhtul toimus pidulik õhtusöök baaris Pipls koos Beaveri õllega. Pühapäeva varahommikul alanud tagasitee tõi kaasa peatuse Astravetsi öinnas, kus laaditi peale viimsed õllepudelid. Piiriületamine võttis seekord aega umbes 40 minutit. Rohkem vaeva nägi seekord Leedu toll, kes puges nahast välja, et leida salasigaretipakk. Tema unistus ei täitunud. Õhtul jõuti ilusti koju.
No comments:
Post a Comment