Lähenevatest jõuludest annab märku jõuluõllede jõudmine kaupluselettidele. Sedapuhku sai võetud proovimiseks kohaliku suurtootja Saku jõulupruul ja Haljalas kokku keedetud Puls Jõululegend.
Saku joogi ostsin Jüri kauplusest mälumängu vaheajal. Kaaslased juba hirmutasid, et seda õlut ei suuda keegi lõpuni juua ja see tuleb valamust alla kallata. Selline stsenaarium siiski ei järgnenud. See tume pruulis oli magusa lõhnaga, kuid maitselt suhteliselt vesine ja väga magus. Peale selle andis tooni liigne kohvilikkus. Ehk lihtsamalt öeldes tegu on magusa kohviga, millele on lisatud õlut. vast enam eriti ei prooviks.
Haljalas on kunagi Pärnus valmis tehtud Puls Jõululegendist vaaritatud samanimeline jook. Kuid kunagi Pärnus tehtu oli siiski tuumakam ja iseloomuga. Võib-olla on Viru talveõlu lihtsalt rüütatud Pulsi rüüsse. igaks juhuks proovin Viru talvõlle kõrvu jõululegendiga üle.
Sunday, November 23, 2008
Tuesday, November 11, 2008
Puls jäägriõlu
Turule on jõudnud Viru õlletehases valmistatud Puls Jäägriõlu (5,4%). Sildil võib lugeda, et tegu on ürtidega õllega. See tume õlu on üsna tuttava lõhnaga ja kui teha esimene sõõm, siis on selge, mis lõhn see on - Jägermeistri lõhn. Muidu on õlu magusavõitu meenutades varasemat Puls Jõuluõlut. Ilmselt on tegu vana jõuluõlle retsepti järgi tehtud pruulisega ning sellele on lisatud mingit ürdiekstrakti või veel hullem - ürdiliksi ennast. Õlu on küll huvitav, kuid üle ühe kannukese seda ei pruugiks.
Thursday, November 6, 2008
Kallis Norra õlu
Läinud nädalavahetusel sai viibitud Norra Kuningriigis, kus osalesin mälumängu Euroopa meistrivõistlustel. Aktiivse mälumängu kõrvalt jäi aega ka proovida Norra hirmkallist õlut. Baarides õlut juua tundus mõttetult kallis, kuid mõni kord sai selle põhimõtte vastu eksitud.
Baaris maksab õlu seal umbes 115-120 EEK. Ja seetõttu tuli rohkem tähelepanu pöörata poes müüdavatele kaupadele, kuigi ka poehinnad pole rahakotti mööda.
Niisiis ülevaade proovitud õlledest. Enim pruugitud õlleks sai ilmselt Ringnes pilsner. See 4,5% jook omas väga erinevaid varjundeid. Hotelli baaris müüdav õlu oli suisa halb - ülihelekollane, maitsetu pruulis. Oslos baaris joodu omas ka lõhna ning mingisugust humalamaitset. Pudeliõlu oli jälle kuidagi üksluine ning purki surutud samat marki pruulis ei saanud ka millegagi kiidelda. Sama tootja Frydenlund pilsner(4,4%) oli ehk märksa parem, sest humalamekki oli tugevamalt tunda. Teine suurem kohalik tootja Aass bryggeri kostitas kõigepelat oma pilsneriga. See 4,5% jook oli helekollane, lõhnatu ja maitsetu. Sama tootja Fatöl (4,7%) ei pakkunud samuti mingit maitseelamust. Jälle sama helekollane maitsetu ja lõhnatu jook. Aass Bayer (4,7%) oli juba veidi parem. tegemist on Vienna tüüpi õllega ning selles oli tunda veidi enam täiust, oli olemas üsna tugev linnasemaitse, kuid humalat oleks võinud ehk rohkem olla. ka õlle värv oli tublisti kuldkollasem kui eelnevatel jookidel. sama tootja laseb turule ka säästuõllesid Seideli nime all. seidel Lettöl oli selline tavaline lahja janukustutaja (2,5%) poolkarskele norralasele. Maitseelamust ei mingit. Seidel pilsner (4,7%) oli hoopis tuumakam pruulis, tunda oli isegi humalat, kusagilt justkui aimdus linnast. Polnud paha. Veel sai ära proovitud Hansa pilsner Lite õlu ja see 4,4% jook oli küll maitsetu ja igav.
Ning lõpuks ma ei saanudki aru miks norralased oma õllede eest nii kõrget hinda küsivad. Pole maitset ega suurt midagi. Selliseid oleks paras meie säästukates 5 krooniga müüa.
Baaris maksab õlu seal umbes 115-120 EEK. Ja seetõttu tuli rohkem tähelepanu pöörata poes müüdavatele kaupadele, kuigi ka poehinnad pole rahakotti mööda.
Niisiis ülevaade proovitud õlledest. Enim pruugitud õlleks sai ilmselt Ringnes pilsner. See 4,5% jook omas väga erinevaid varjundeid. Hotelli baaris müüdav õlu oli suisa halb - ülihelekollane, maitsetu pruulis. Oslos baaris joodu omas ka lõhna ning mingisugust humalamaitset. Pudeliõlu oli jälle kuidagi üksluine ning purki surutud samat marki pruulis ei saanud ka millegagi kiidelda. Sama tootja Frydenlund pilsner(4,4%) oli ehk märksa parem, sest humalamekki oli tugevamalt tunda. Teine suurem kohalik tootja Aass bryggeri kostitas kõigepelat oma pilsneriga. See 4,5% jook oli helekollane, lõhnatu ja maitsetu. Sama tootja Fatöl (4,7%) ei pakkunud samuti mingit maitseelamust. Jälle sama helekollane maitsetu ja lõhnatu jook. Aass Bayer (4,7%) oli juba veidi parem. tegemist on Vienna tüüpi õllega ning selles oli tunda veidi enam täiust, oli olemas üsna tugev linnasemaitse, kuid humalat oleks võinud ehk rohkem olla. ka õlle värv oli tublisti kuldkollasem kui eelnevatel jookidel. sama tootja laseb turule ka säästuõllesid Seideli nime all. seidel Lettöl oli selline tavaline lahja janukustutaja (2,5%) poolkarskele norralasele. Maitseelamust ei mingit. Seidel pilsner (4,7%) oli hoopis tuumakam pruulis, tunda oli isegi humalat, kusagilt justkui aimdus linnast. Polnud paha. Veel sai ära proovitud Hansa pilsner Lite õlu ja see 4,4% jook oli küll maitsetu ja igav.
Ning lõpuks ma ei saanudki aru miks norralased oma õllede eest nii kõrget hinda küsivad. Pole maitset ega suurt midagi. Selliseid oleks paras meie säästukates 5 krooniga müüa.
Subscribe to:
Posts (Atom)