Veidi Leedu ja Läti pruulistest

Selle nädala kolmapäeval sai tehtud pisike sõit lõunanaabrite manu. Leedus sai külastatud Biržai ja Pasvalyse linna ning Lätis Bauskat. Üheks sõidu peamiseks eesmärgiks oli sealse õlle hankimine. Senimaani olen ostetust proovinud kolme õlut. Lätimaal toodetust olen mekkinud Riias paikneva pisikese pruulikoja Bruveris toodangut. Nende Kviešu alus peaks kirjade järgi olema nisuõlu. 3,9% alkoholisisaldusega jook oli kaunis vesine ning nisuõlut eriti ei meenutanud. Õlu oli küll õrnalt sogane nagu nisuõllel kombeks, kuid tugevat teraviljast kõrvalmaitset polnud. Ei olnud eriti hea.
Leedu rikkalikust toodangust proovisin kõigepealt Šiauliais paikneva Gubernija õlletehase Gubernijos Ekstrat. Eriline huvi selle pruulise vastu oli tingitud sellest, et 2007.a. sügisel Slovakkias Martini linnas toimunud õlletestil saavutas see õlu heledate õllede klassis esikoha. Õlu oli kuldkollast karva ja veidi toore lõhnaga. Esmamitse oli vesine, kuid järelmaitses oli tublisti humalakibedust. Tegemist oli hea õllega, kuid oodanuks enam maitsenüansse, eriti linnaelisust esialgses maitses.
Teine Leedu pruulis oli pisikese Kurkliu bravorase 5% kangusega KB Boiko alus. Tegemist oli nisuõllega, mis oli kängitsetud liitrisesse keraamilise korgiga suletavasse klaaspudelisse. Lõhn oli rikkalik ja oli tunda mõnusat koduõlle lõhna. Maitses oli tunda nisu ja pärmi toone, humalat oli vast vähevõitu. Tegelikult oli sel õllel hing, mida suurtehaste maitsetu toodang ei oma.

Etniline puhastus ehk ajalugu kordub

1999.a. kui Kosovo sõda lõplikult lahvatas, hakati massiteabevahendeis rääkima, et serblased viivad Kosovos läbi etnilist puhastust. Seejärel saadeti Serbiale hulgaliselt pommilaadungeid. Serbia andis järele ja tulemuseks on Kosovo nimelise riikliku moodustise teke 2008.a.
Nüüd on Venemaa nimeline riik süüdistanud Gruusiat etnilise puhastuse läbiviimises Lõuna-Osseetias. Ta pommitab Gruusiat ja viib konflikti piirkonda vägesid, lootes ajaloo kordumisele. Ma ei olnud Kosovo iseseisvuse pooldaja ja ma ei ole pärast selle territooriumi külastamist oma arvamust muutnud. Igale taiplikule isikule on selge, Kosovo omariiklus on vaid vaheetapp maa-ala liitmisel Albaaniaga. Tegelikult on Lõuna-Osseetia nimeline operetiriik loodud sama ülesande täitmiseks - tulevaseks liitumiseks Vene impeeriumiga. Erinevus on ainult rahvaarvus: Kosovos elab umbes 2 miljonit inimest ja gruusia territooriumile loodud moodustises 70 000 inimest. Mis riik see on? Elanikke nagu Narvas. Ja venemaal ei ole nesit 70 000 inimesest tegelikult sooja ega külma. Nad võivad ka hukka saada, peaasi, et territoorium liidetud saaks. Vaat see on etniline puhastus.

"Originaalne" lahendus

Saku õllevabrik on juba paar aastat müüki paisanud D light seeria tooteid. Eile proovisin mõningaid selle seeria jooke. D Ligt sidruniga ning D light colaga. Õlled need igatahes pole. Esimene oli mingi vesine limonaad, kus aimdub lõpus mingit õllemaitset. Cola jook on samuti täielik jama: mingile saku pruulisele on kõigepealt lisatud vett ja siis lisatud kokat. Selline lahja koolajook, kus mingi õhkõrn õlleaimdus. Hinnang sellistele jookidele saab olla vaid hävitav. Järjekordne katse meeeldida lastele, kellest niiviivi kasvatada tulevane Tauruse või Presidendi 10 jooja. Ka rahvusvahelises õllehindamisportaalis Ratebeer.com on antud aiva halbu hinnanguid. Sidrunijoogi puhul on mainitud, et tegu on halvima shandy-tüüpi joogiga . See on nähtavasti ka tõsi, sest Gösser radlerõlu, mis meiegi kaubandusvõrgus on kordi parem Saku pruulistest. Eelnimetatud portaalis on välja öeldud ka mõte, et Saku võiks kiiremas korras lõpetada D light seeria tootmise. Selle mõtte elluviimine oleks vast ainuke hää lahendus Saku jaoks õllesolkimine lõpetada.
Samas sai proovitud Saku originaali ja A.LeCoq premiumi purgivarianti. Minu kunagine põlgusalune originaal oli ikka Tartust parem. Mitte, et Saku on paremaks läinud, vaid Tartu jook on läinud hüperhalvaks. Lisaks on Emajõelinna pruulikoda teinud rea vastutustundetuid samme ja hakanud tootma mingeid rose ja ice jubedusi. Mis lahti?

Eesti Vabariik 90. Läänemaa Seuraliit 15

31. juulil möödus 15 aastat Läänemaa Seuraliidu sünnist. See oli 31.juulil 1993 kui Haapsalu promenaadi parempoolsele paadisillale tuli kokku grupp intellektuaale. Kõik nad olid vaimustatud Päevalehes ilmunud Ivana Orava mälestustest ning rajasid Akadeemilise A.Kivirähk Seura. See oli algus. Hiljem moodustati veel ühendusi ning nende katusorganisatsiooniks saigi Läänemaa Seuraliit. Ühendus oli aktiivselt tegev 1990.aastate keskpaigas, hiljem tegevus soikus. Tegelikult oli 1990.aastate esimene pool ja keskpaik aeg , kus ühiskonnas oli vabadust ning samas palju absurdi. Praeguseks on tollased seuraliidu aktivistid jäänud vanemaks, nende tänane positsioon ei luba enam kohati lapsikute ülesastumistega esineda. Pole enam ka vabadust, liig palju on raame. Ainult absurd on jäänud - vaadake kasvõi peaministrit.