1905.aasta sügis. Koosolekut peavad samaaegselt rüütelkond ja rahvaasemikud.
Rüütelkonna koosolek. Parunid rüüpavad konjakit ja arutavad poliitilist olukorda.
"Talumatsid tahavad võimule saada. See tuleb ära hoida."
"Jaa. Kui Talumatsid saavad Eestimaal ja Liivimaal võimule, siis meid Peterburis ei mõisteta"
"Aga võib-olla ikka võiks nendele natuke võimu anda. Ehk rahunevad maha ehk muutub ka eestlaste retoorika"
"Asi ei ole retoorikas, sisu on õõvastav."
"Just, just. Tambovi hunt on ka rohkem liivimaalane kui Harjumaa talumats,"
Samal ajal Tartus ülikooli aulas peavad rahvaasemikud koosolekut. Kõnepuldis vahetuvad kõnelejad.
"Tsaari süvariik on kõikjale oma kombitsad ajanud ja imeb rahva verd!"
Kõlavad hüüded: "Õige!", Maha tsaar!", Maha süvariik!"
"Tallinnas Uuel turul tulistasid soldatid töörahva meeleavaldust, oli surnuid ja haavatuid!"
"See oli lilla brigaad!", hüüab keegi asemike seast. Rahvas naerab.
"Me peame võtma kartelli käest võimu!, Maa tuleb anda rahvale! Maha balti parunid!"
Kõneleja näitab käega mingit märki.
Samal ajal rüütelkonnas.
"Talumatsidel on oma alternatiivmeedia, nad ei loe enam "Ristirahva Pühapäevalehte"."
"Ja, neil on mingid "Postimehed" ja "Teatajad", mis levitavad libauudiseid"
"Matsidel on ka mingi käemärk, mida nad kogu aeg näitavad."
"Teame, see tähendab talumeeste ülemvõimu. "
"Võigas! Me peame panema matsid selle märgi eest vabandama."
Tartus on kõneleja vahetunud. Ta taob käega vastu kõnepulti.
"Kuulete, see on täispuit. Aga kui taguda vastu paruni pead - õõnespuit!"
Asemikud naeravad.
Rüütelkonnas.
"Vaja oleks tuua päevavalgele matside juhtide must minevik. Nad on kindlasti naist peksnud."
"Õige, kui me kirjutame "Ristirahva Pühapäevalehte", et matside juhte iseloomustab misogüünia, äärmuslus, fašism, natsionaalsotsialism, rahvuskonservatism, võõraviha - siis nende populaarsus kõigis valijagruppides langeb."
"See on vajalik, jah. Aga lisaksin siia juurde veidike uuemaid küsitlustulemusi. Viisin eile õhtul õhtusöögilauas läbi küsitluse matside populaarsuse kohta. Nad ei ületanud meie seatud valimiskünnist."
"Just, selle uudise paneme ka ajalehte."
Tartus on samal ajal jälle uus kõneleja.
"Rüütelonna peamees käitub kui emotsionaalselt ülesköetud naine!"
"Just nii, eit!" kiidavad hüüded kõnelejat takka, too aga jätkab. "Kujutage ette, see vanamees ilmus viimasele rüütelkonna koosolekule dressipluusis kirjaga "Arbeit macht frei". Tema südametunnistus on must!"
Keegi saalist hõikab: "Kui on must, näita ust!"
Vahepeal üritab kõnepulti ronida pikemat kasvu linnamees, kes palub olla mõõdukamad ja sallivad. Ta kistakse maha ning paar ehitustööliste esindajat jagavad talle jalahoope.
Rüütelkonnas.
"Halb on see, et jätsime kriminaliseerimata vihakõne . Oleks pidanud kriminaliseerima ka natsionalismi ilmingud."
"Maal esineb palju vihakõnet. Vihakõnelejad süütavad mõisaid ja viinavabrikuid."
"Võib-olla oli see viga, et viinaaktsiisi tõstsime?"
"Ei olnud. Talumatsi koht on mõisapõllul, mitte joomalauas. Parem olgu maa tühi, kui joovaid matse täis."
"Me peame levitama tervislikke eluviise."
Parunihärrad avavad järjekordse konjakipudeli.
Tartus peab kõnet prillidega koolmeister.
"Me peame survet avaldama õukonnameediale. Tuleb lahti lasta tsaari- ja parunitruud ajakirjanikud ning asendada need progressiivsete lehemeestega. Lehed on täis liberaalset ja töörahvavaenulikku möla. Meie artikleid ei avaldata."
"Pead hakkavad veerema," kõlab märkus publiku hulgast. Seejärel hüüab vahele üks noormees, tõenäoliselt gümnasist:"Ma avaldasin valenime all "Ristirahva Pühapäevalehes " loo, kus kritiseerisin talurahvast ja see lugu avaldati."
Kõneleja jätkas: "See näide räägib enda eest. Lugu ei ole ainult ajakirjanduses. Ka teatris levitatakse töötavale talurahvale võõraid nn liberaalseid väärtusi. Me peame survestama."
"Maha liberastid!" hüütakse mitmest suust.
Rüütelkonna meeleolu on muutunud mõtlikumaks.
"On tugevnenud surve ajakirjandusele. Nõutakse endale rohkem leheruumi."
" See on ohtlik. Kui langevad riiklikud seitungid, siis teistega läheb kiirelt."
"Hiljaaegu oli selline lugu, et ühe seitungi peatoimetaja kutsus enda juurde lehemehe ja palus sellel oma juttudes olla maarahvasõbralikum."
"Tean, see mees oli saanud kirju talunaistelt, kes teda ähvardasid."
"Ennekuulmatu. See on surve vabale mõttele. Mis ta siis kirjutas? Et talumatsid on saast, see on ju fakt."
"Mina seda lehemeest ei loe, aga kaitsen tema õigust oma arvamusele."
"Mina vaatan muide iga nädal seitungit ja kui seal ei ole karikatuuri talumatside kohta, siis on midagi lahti."
"Vestlesin hiljuti telegraafi teel Vaterlandi sõpradega ja nemad on väga mures meie ajakirjanduses toimuva pärast. Matsirahvas tahab hävitada 700-aastase Euroopa-poliitika."
"Nad survestavad ka teatreid. Lubavad Saksa Teatri rahastamismudeli üle vaadata. Ennekuulmatu, Saksa Teater käis ju eelmise sajandi algul Kuramaal uue teatrikunsti festivalil."
"Peterburis ei mõisteta meid."
Tartus on jälle uus kõneleja. "Me peame vähendama alkoholiaktsiisi. Me ei oota mõisa viinavabrikust aktsiisiviina, me tuleme võtame selle ise! Meie sotsiaaldemokraatlik retoorika ei muutu! Ärge lootkegi!"
Rüütelkonna koosolek läheneb lõpule.
Hakatakse sõnastama resolutsiooni. "Üheõnaga. Tuleb maale saata karistussalgad. Need hakkavad korraldama erinevaid töötubasid, kus matsidele õpetatakse poliitilist korrektsust ja Vene Impeeriumi ühtsust. Kas on veel sisendeid meie resolutsiooni?"
"Tuleb võidelda vihakõne ja äärmuslusega"
"Tuleks märkida ära ka töötubades kasutatavad argumendid - vits ja püssikuul."
"Just. kas kõik on poolt. Nonii, oleme jõudnud konsensusele."
Tartus sätivad rahvaasemikud end koduteele ja arutavad omavahel kuuldut,
"Nüüd on parunitega kööga. Mõisateerulli aeg on läbi."
"Just. Kodus räägime ka, et viina saab nüüd niisama."
"Pole muud midagi kui mõisale tuli otsa. Igatahes!"
"Ütleme, et Prantsusemaalt on meile abi tulemas."
"Ameerikamaa lööb ka trumbi lauale."
