Üle Jellingi kivide Ribesse. Taani reisi 4.osa

Kuldne altar

Järgmine sihtkoht oli Tamdrupi kirik. Kirik on kuulus eelkõige oma kullast altari poolest, millel kujutatud suur osa Taani varasemast ajaloost. Kirikus sai ära käidud, altar ära nähtud. kuid kirikust enam jäi meelde kultushoonet ümbritsenud korrastatud kalmistu.

Juba eelmisel päeval oli hakanud silma kuuseistanduste rohkus. Sel päeval oli neid kohe eriti palju. Tuli meelde, et olin ühe mälumängu jaoks valmis treinud küsimuse Euroopa riigi kohta, milline on suurim jõulupuude turustaja. Vastuseks oli Taani. Selge, millest siis kuusepuude istanduste rohkus. Täpsemalt öeldes ei olnud tegemist kuuskedega, vaid hoopis nulgudega. Võis näha ka ettevõtete nimetusi, näiteks üks istandus kandis nime Jüütimaa nulg. Niiviisi tulevaste jõulupuude vahel sõites jõudsime Jellingi linna. Linna, millega seostatakse Taani riigi algust ja linna, kus asub suur moodne viikingikeskus.

Üks Jellingi kividest

Jelling pole eriti suur linn, kuid turismiobjekt on ta ometi. Linnas asuv kirik on üks Taani vanimaid. Lisaks oli kunagine konung Gorm pannud just selles kohas aluse Taani riigile. Kiriku lähedal asuvad kaks suurt küngast, mis pärimuste järgi olevat Gormi ja tema poja Harald Sinihamba hauad. Kiriku ees, klaaskastide sees asuvad kaks kivi, millele on raiutud ruunikirjas tekst. Need kivid pidavat olema Taani riigi sünniga seotud ja ühele neist olevat isegi sõna Taani kirjutatud. See olla riigi nime esmamainimine.

Jellingist lahkumisel toksiti GPS seadmesse järgmise sihtkohana Ribe linn. Plaadimängijasse rändas taustaks Eesti filmimuusikat sisaldav helikandja.
Navigatsiooniseade oli seekord otsustanud valida eriti eksklusiivse marsruudi. Teekond kulges põldude vahel, kohati läbides taluõuesid. Ilmselt oli see otsem tee.

Ribe linna peetakse Taani vanimaks linnaks, mille ajalugu ulatub 8.sajandisse. Linnale on kasuks tulnud hilisemate sajandite majandusraskused, sest niiviisi on jäänud ära tohutud ümberehitused ning asula on säilitanud keskaegse ilme. Viimane fakt mõjub turistidele ligitõmbavalt. Lisaks kehtib Ribes nulltolerantsi lähedane suhtumine autode ööpäevaringsesse parkimisse vanalinnas. Parklakoht tuli leida väljaspool vanemat linnaosa.
Kohael jõudsime varasel pärastlõunal. Sai leitud ööbimiskoht, külastatud turismiinfokeskust. Ühtlasi tekkis mõte - oleks paras aeg külastada Waddenzee (tõlkes mudameri)märgala. Tegemist on Põhjamere osaga, mida muust merest eraldavad Friisi saared. Waddenzee kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Veekogu oli tekkinud huvitaval moel. Kunagi ulatud manner kaugemale Põhjamerre ja mererannikul asusid kõrged liivaluited. Merevesi tungis mitmel korral düünidest läbi ja uhtus nende taga oleva pinnase, mis koosnes turbast, Põhjamerre. Niiviisi kujunesid luidetest Friisi saared. Meie külastusplaani kuulus Römö saare külastamine, sest seda saart ühendas mandriga pikk tamm. Tammi mööda sõites võis kõige pealt silmata üsna laia rannakarjamaad, millel tegutsesid lambad, seejärel andis rannaniit teed merele. Korraks sai tammil peatustehtud ja vaadeldud merevee tõusu. Tore oli jälgida kuidas merevesi tõusis ja mattis enda alla liivaseljandikke.