Juba pikemat aega ei ole siia kirjutanud. Nüüd siis väike tagasitulek ajaveebi maailma. Mitmekuulise pausi jooksul on mekitud nii head, paremat kui halba. Täiesti üllatavaks leiuks olid mulle mõned Venemaa pruulised: Brjanski ja Džerzinski omad, vähem rõõmustas Tomski õlletehase poolt pudeldatud Žiguli õlu. Aga kõigest järjekorras.
Valgevenes Bobruiski õllevabrikus tehakse Heinekeni näpunäidetel huvitavaid jooke. Näiteks Slovakkia õllena tuntud Kuldset faasanit surutakse sealkandis plastpudelisse. Proovisin - tegemist oli ebaõnnestumisega. Oma markidest manustasin Bobrov Ice -i.4,7 kraadine hele laagerõlu oli maitsetu ja igav. Kuldkollane värv ei aidanud ka halba mitseelamust peletada. 1,1!
Lida õlletehas kuulub soomlaste Olvi grupile. Just sellest tehasest jõub meie kauplustesse A.LeCoqi klaaspudelikali. Aga vaatleme õllesid. Alustame tumedast sametõllest Barhatnoje. kangust on sellel 4,6 pööret ja värvuselt punakaspruun. Rosinalõhn lööb ninna, keelele jääb esialgu magusavõitu puuviljamekk, mis lõpuks omandab mõne humalatoonigi. Huvitav - 2,6 oleks hinne. häid sõnu ei jagu aga Lidskoje Klassitšeskoje kohta, mille kanguseks on märgitud 5,1 kraadi. tegemist on võrdlemisi iseloomutu tavalise laagerõllega, mil polnud järelmaitset ja humala pealt oli kõvasti kokku hoitud. 1,3 punkti. 5,6% Lidskoje Premium oli justkui meie A.Le Coqi juubeliõlle koopia. Sarnane pudel, kujunduselemendid, maitsegi. Sellega on kõik öeldud - hinne 1,6. Starõi Zamok oli pisut kobedam tükk - tervelt 6,2% alkoholi. Tunduvalt atraktiivsem kui premium, humalatki on õlle sisse jagunud. 2,1 punkti. Žigulevskoje spetsialnoje oli täitsa joodav. tegemist on odavama hinnaklassi õllega ja erilist maitseelamust pole sellelt loota. Humalane lõhn oli olemas, järelmaitses kibedus samuti. Hinne 2.
Retšitsa õlletehast kontrollib samuti Heineken - näis millal üks kahest valgevene heinekeni tehasest suletakse. Proovisin õlut Retšitskoje hmelnoje. Kuigi nime järgi peaks õlles olema küllaldaset humalakibedust - seda ei olnud. Oli 6,7% suhteliselt maitsetu kange õlu, vaid alkoholitugevust oli tunda. Hinne - 1,7.
Bresti õlletehase toodangust proovisin marki nimega Stavka gold.4,7% hele tavaline laagerõlu, mille maitse oli veidi linnasemagus. Peale sauna ehk sobiks - 1,8.
Minskis paiknevatest õlletehastest võtan esimesena vaatluse alla Carlsbergi juhatatava Alivarija. 5 sorti sai proovitud. Alustame lahjemast Alivarija Desjatka, mil pöördeid 4,1. helekollast karva, kerge sidrunise humalalõhnaga ning maitses on tunda humalatki. Veidi kibe järelmaitse - 2,3. 4,8% Alivarija Zolotoje oli tavaline laagerõlu. Tunda oli nii linnast kui humalat - 2,2 on tema hinne. Alivarija troitskoje oli 5,2% kangusega punakaspruun viini tüüpi õlu. Lõhnas tunda nii rohtu kui lilli, maitses on esikohal röstitud linnased. Viimased aga ei ole agressiivsed, samas kõrval tunda mõned pehmed märtsiõllele viitavad toonid. Järelmaitse on tugev ja veidi humalakibe. Hindeks panin 2,8. Sama tehase 6,8% punakaspruunis porterõlles on tunda karamellilõhna segatuna puuviljadega. Maitse on sametine, puuviljane ning järelmaitses on aimata kohvigi. Hinne 3,3. Viimasena vaatlen Alivarija Beloje Zoloto nimelist nisuõlu, mil 5% kangust. Hägune koldkollane värv, puuviljalõhn, mille kõrval on tunda nii juustu- kui pärmilõhna. Maitse on puuviljane mõningate teraviljaste mõjudega, samas ka veidi vürtsikas. Hinne 3.
Esialgu siin katkestan, Krõnitsa õlledest teen juttu järgmises õlletosinas.
