Suvine õlletosin 1. Valgevene eri

Juba pikemat aega ei ole siia kirjutanud. Nüüd siis väike tagasitulek ajaveebi maailma. Mitmekuulise pausi jooksul on mekitud nii head, paremat kui halba. Täiesti üllatavaks leiuks olid mulle mõned Venemaa pruulised: Brjanski ja Džerzinski omad, vähem rõõmustas Tomski õlletehase poolt pudeldatud Žiguli õlu. Aga kõigest järjekorras.
Valgevenes Bobruiski õllevabrikus tehakse Heinekeni näpunäidetel huvitavaid jooke. Näiteks Slovakkia õllena tuntud Kuldset faasanit surutakse sealkandis plastpudelisse. Proovisin - tegemist oli ebaõnnestumisega. Oma markidest manustasin Bobrov Ice -i.4,7 kraadine hele laagerõlu oli maitsetu ja igav. Kuldkollane värv ei aidanud ka halba mitseelamust peletada. 1,1!
Lida õlletehas kuulub soomlaste Olvi grupile. Just sellest tehasest jõub meie kauplustesse A.LeCoqi klaaspudelikali. Aga vaatleme õllesid. Alustame tumedast sametõllest Barhatnoje. kangust on sellel 4,6 pööret ja värvuselt punakaspruun. Rosinalõhn lööb ninna, keelele jääb esialgu magusavõitu puuviljamekk, mis lõpuks omandab mõne humalatoonigi. Huvitav - 2,6 oleks hinne. häid sõnu ei jagu aga Lidskoje Klassitšeskoje kohta, mille kanguseks on märgitud 5,1 kraadi. tegemist on võrdlemisi iseloomutu tavalise laagerõllega, mil polnud järelmaitset ja humala pealt oli kõvasti kokku hoitud. 1,3 punkti. 5,6% Lidskoje Premium oli justkui meie A.Le Coqi juubeliõlle koopia. Sarnane pudel, kujunduselemendid, maitsegi. Sellega on kõik öeldud - hinne 1,6. Starõi Zamok oli pisut kobedam tükk - tervelt 6,2% alkoholi. Tunduvalt atraktiivsem kui premium, humalatki on õlle sisse jagunud. 2,1 punkti. Žigulevskoje spetsialnoje oli täitsa joodav. tegemist on odavama hinnaklassi õllega ja erilist maitseelamust pole sellelt loota. Humalane lõhn oli olemas, järelmaitses kibedus samuti. Hinne 2.
Retšitsa õlletehast kontrollib samuti Heineken - näis millal üks kahest valgevene heinekeni tehasest suletakse. Proovisin õlut Retšitskoje hmelnoje. Kuigi nime järgi peaks õlles olema küllaldaset humalakibedust - seda ei olnud. Oli 6,7% suhteliselt maitsetu kange õlu, vaid alkoholitugevust oli tunda. Hinne - 1,7.
Bresti õlletehase toodangust proovisin marki nimega Stavka gold.4,7% hele tavaline laagerõlu, mille maitse oli veidi linnasemagus. Peale sauna ehk sobiks - 1,8.
Minskis paiknevatest õlletehastest võtan esimesena vaatluse alla Carlsbergi juhatatava Alivarija. 5 sorti sai proovitud. Alustame lahjemast Alivarija Desjatka, mil pöördeid 4,1. helekollast karva, kerge sidrunise humalalõhnaga ning maitses on tunda humalatki. Veidi kibe järelmaitse - 2,3. 4,8% Alivarija Zolotoje oli tavaline laagerõlu. Tunda oli nii linnast kui humalat - 2,2 on tema hinne. Alivarija troitskoje oli 5,2% kangusega punakaspruun viini tüüpi õlu. Lõhnas tunda nii rohtu kui lilli, maitses on esikohal röstitud linnased. Viimased aga ei ole agressiivsed, samas kõrval tunda mõned pehmed märtsiõllele viitavad toonid. Järelmaitse on tugev ja veidi humalakibe. Hindeks panin 2,8. Sama tehase 6,8% punakaspruunis porterõlles on tunda karamellilõhna segatuna puuviljadega. Maitse on sametine, puuviljane ning järelmaitses on aimata kohvigi. Hinne 3,3. Viimasena vaatlen Alivarija Beloje Zoloto nimelist nisuõlu, mil 5% kangust. Hägune koldkollane värv, puuviljalõhn, mille kõrval on tunda nii juustu- kui pärmilõhna. Maitse on puuviljane mõningate teraviljaste mõjudega, samas ka veidi vürtsikas. Hinne 3.
Esialgu siin katkestan, Krõnitsa õlledest teen juttu järgmises õlletosinas.

Järelmaitseid Hollandist

Haarlemis indoneeslaste kauplusest ostsin Indoneesia õlle Bintang Bir Pilsener, mida valmistab Pt. Multi Bintang. Kuid endine peremeesrahvas pole sealsetki õlletööstust vabaks andnud ja see vabrik tegutseb Heinekeni näpunäidetel. Täiesti tavaline laagerõlu, mille ainus väärtus on päritolumaa - 1.8.

Brasserie d’Achouffe (Moortgati näpunäidetel tegutsev ) on valmistanud 8-kraadise pruulise Mc Chouffe, mis on šoti ale tüüpi õlu. Värvuselt midagi kuldse ja merevaiguse vahepealset, samas kergelt hägune. Aroom oli tavapäraselt puuvilju meenutav ning maitses oli nii puuvilju, pärmi, humalt kui vürtsikat värskendust. Hindeks 3,4.

Brouwerij Moortgat õllede nimistusse kuulub ka Duvel. Selle atraktiivse kange ale kangus küündib 8,5 kraadini. Üsna hägune, kuid siiski kullakarvaline pruulis, omas puuviljast lõhna. Maitselt oli ta tugevalt vürtsine, tunda oli viinamarjade mekki. Järelmaitse oli mõnusalt mõru ja kauakestev. Hindeks panin 4.2.

8% Belgia kange ale Het Kapittel Blond valmib Van Eecke pruulikojas. Hägusalt kuldset värvi õllel oli puuviljaaroom. Maitses oli tunda nii puuvilju (sidrun?) kui pärmi. Üsna tubli tükk – 3,3.

Palmi õlletehase 5,4% Palm Speciale oli küll kuldset värvi ja vskete lillede lõhnaga, kuid eriti huvitav ta ka ei olnud. Võib-olla oli see tingitud mitmete Belgia õllede järjestikusest joomisest ning Palm kadus paremate sekka ära. 2.7.

Heinekeni järelvalvatav Brouwerij Affligem / De Smedt on tootnud joogi nimega Affligem Blonde, millel 7% jõudu. Kuldne merevaiguvärv, kena valge vahumüts. Puuviljade lõhn omab ka meetoone. Maitse on veidi ümar ja puuviljane ning meenutab mingit eesti koduõlut. Kena – 3.9.

Antverpenis paikneva De Konincki õlletehase firmajooki De Koninck pruukisin juba viis aastat tagasi Antverpeni külastades ja siis jättis ta väga hea mulje. Seekord Hollandit väisates oli meeldiv leida seda pruulist ka sealsetest õllebaaridest. See 5,2% jook on kindlasti vahepeal oma toonast meeldivust kaotanud ( mitte sellepärast, et ta oleks halvemaks läinud, vaid sellepärast, et pruugitud õllede hulk on suurenenud), Merevaigune värv, kerge lillelõhn. Maitse on piisavalt vürtsikas, kuid samas pisut linnseine ja tunda on parajalt humalat. Mõnus mõru järelmaitse. 3.8.

Belgia Ale üüpi õllede hulka kuuluv 5,2% Huttenkloas Goudbier valmib Huttenkloasi pruulikojas. Värvuselt oli ta kergelt merevaigukarva, lõhnalt puuviljane. Maitse oli pisut teraviljane, midagi oli ka linnastest ja humalatest, Järelmaitse oli humalakibe. 2.9 sai ta hindeks.

Gulpener õlletehase Gulpener Korenwolf kuulub belgia nisuõllede kilda ja kangust oli temal 5%..
Värvilt oli ta häguselt kollakas, lõhnalt pigem puuviljane, aga tuntavate heintaimede aroomiga. Maitse oli pisut mõru, samas veidi oli tunda magusaid puuvilju. Järelmaitse oli mõõdukalt kibe. Hinne 3.6

InBev gruppi kuuluva Arcense Bierbrouwerij toodangust proovisin kõigepealt 5,1% Hertog Jan Pilsenerit. Kullakarvaline pruulis oli rohulõhnane ning maitses nii linnast kui humalat. Hinne 2,7.

Hertog Jan Grand Prestige oli päris kange 10% ja kuulus belgia kangete alede hulka. Tume õlu oli karamellise puuviljalõhnaga ja omas tugevat kohvimaitset, kuid puuviljanüanss oli tuntav. Järelmaitse oli kauakestev.

8,5% Gouden Carolus Classic õlu valmib Brouwerij Het Anker nimelises ettevõttes. Kange belgia ale tüüpi õlu oli musta värvi ja sellel seisis kreemikas vahukübar. Lõhnas oli ülekaal röstitud linnastel. Maitses oli tunda nii vürtsikust kui kohvitoone. Hinne 3,5.

Jürikuu kuraditosin

Heineken suurfirmaga alustan ka seda ülevaadet. Belgia- tüüpi nisuõlu Wieckse Witte oli veidi hägusat kuldset karva puuviljalõhnane jook, millel oli mõnus puuviljane lõhnabukett. Maitse oli veidi hapukas, kuid samas vürtsikalt puuviljane ning järelmaitse oli kergelt kuiv. Tubli tükk - 3.2 Brand Bierbrouwerij kuulub samuti Heinekeni järelvalve alla. Selle tehase toodete hulgast oli õnn proovida kahte. Esmalt tavaline 5% Brand Pilsener. Heledat kuldkollast värvi, kuid vähese vahuga õlu. Lõhnakimbus oli tunda puuvilja- ja linnasetoone. Algne magusavõitu linnasemaitse muutus peagi kuivaks humalaseks järelmaitseks. Täitsa joodav – 2.6. Sama tootja Brand Imperator oli tublim tükk. Õlu on liigitatud tumedate bockõllede hulka, tal oli kangust 6,5%. Merevaigune õlu oli klaasis peale võtnud mõnusa valge vahumütsi. Lõhnas oli tunda kuivatatud ravimtaimede kohati vürtsikat lõhna. Maitse oli huvitav. Võis tunda taluvõid, kuivatatud apelsinikoori ning neid maitsenüansse oli veel. Järelmaitse oli meeldivalt mõru. Väga hea – 4. Lindeboom Bierbrouwerij toodangust proovisin Hollandis nende Pilsnerit, mil standartselt 5% alkoholisisaldus. Värvilt helekollane, linnaselõhnane. Maitselt ümaralt teraviljane, kuid humalase finišiga. Täiesti joodav – 2,4. Jopeni kaubamärgi all toodetav Jopen Jubeljoop III on väljunud Belgia Huyghe õlletehasest. Sel Abbey Tripel-tüüpi õllel oli kangust lausa 9%, kuid ta ei annagi võrrelda meie „joodikurõõmudega“.Kuldne värv, puuviljaaroom. Maitses on algul tunda puuvilju, seejärel humalat ning lõpus muutub viimane tooniandvaks. Mõru järelmaitse on kauakestev. Ei mingit pealetükkivat alkoholimaitset. Järelikult on kraad saavutatud loomulikul teel, mitte viina juurdevalamisega nagu mujal mõnel pool. Hinne 3,7. Traditional Ale tüüpi Jopen Koyt oli eelmisest poole kraadi võrra lahjem. Just seda õlut peetakse Haarlemi tunnusõlleks ja sellest linnast selle ka ostsin. Värvuselt punakas, lõhnalt puuviljane ja tunda oli kuivatatud maitsetaimi. Mõru ja veidi vürtsikas maitse andis siiski aimu puuvilasusest. Järelmaitse oli samuti kauakestvalt mõru. Hindeks 3,6.Üks toredamaid õlleelamusi ootas Amsterdamis asutuses Brouwerij t´IJ (pildil). Tegemist on väikese pübiõlletehasega, mis paikneb veidi kesklinnast eemal endises veskis. Pakutavast valikust sai tutvust tehtud järgmiste õlledega. Esiteks kange belgia ale tüüpi t IJ Vlo, mille kangust hinnatakse 7 kraadile. Värvuselt oli ta merevaigukarva, lõhnalt pigem puuviljane. Maitselt veidi linnaseline, kuid rohkem tungis esile mõru humalamaitse. Järelmaitse oli kauakestev ja mõnuslt kibemõru. Suurepärane – 4,2. Belgia nisuõllede hulksa kuuluvaks loetakse t IJ Ijwit, mil kangust samuti 7%. Värvuselt hägusalt kuldne, nisuõlledele tüüpiliselt oli õlu puuviljalõhnaga. Maitse oli tunda magusaid puuvilju (kohati meenutas banaanimaitset). Järelmaits seevastu oli tugevalt mõru. Hea õlu – 4. Kuna lähenesid lihavõttepühad oli aktuaalne ka õlu t IJ Paasij, ka tema kangus oli 7%. Magusa linnaselõhnaga pruulis oli helepruuni karva. Maitses olid esialgu ülekaalus linnasetoonid, kuis ajapikku oli tunda ka veidi humalat. Järelmaitse oli pigem humalane, kuid veidi vürtsikas. Hea- 4.Abbey Dubbeli õlletüüpi esindas 6,5% alkoholisisaldusega t IJ Natte. Puuviljalõhnane ja hägusat pruuni värvi pruulis. Maitse oli huvitav – veidi puuvilju, vürtse, humalat. Hinne 3,4. t IJ Columbus kuulus samuti kangete belgia alede klassi ning tema kangus küündis koguni 9%. Õlu ise oli helepruuni värvi paraja valge vahumütsiga. Heintaimede lõhn, veidi humalane maitse, kuid pikk järelkaja. Hinne 3,3. Sama õlletüüpi esindas t IJ Struis, mil kangustki samapalju kui eelmisel. Kreemja vahumütsiga helepruuni värvi õllel oli magus lõhn, linnaseline maitse ning veidi kibedam humalane järelmaitse. Hindeks panin 3,5. Ja lõpuks sai proovitud t IJ Plzen, mis nagu nimigi ütleb, peaks kuuluma böömi pilsnerite sekka. Kangust oli tal 5%. Värvilt veidi hägusalt kuldne, lõhnalt pigem kuivatatud heintaimi meenutav. Maitselt humalane ja mõnusalt värskendav. Hinne 3,3.

Jürikuu õlletosin

Järjekordne õlletosin on siis teie ees. Siit leiab nii Leedu, Vene, Tšehhi, Türgi kui Hollandi pruuliseid.

Esmalt siis Březňák Svetle Výčepní 10°, pärit Böömimaalt, Velké Březno tehasest, mis Heinekeni käpa all. Nii et jääb oodata peatset sulgemisteadet. Õllel kangust 4,1%. Jõin purgiõlut, mis värvuselt kuldne, rohulõhnaga. Algsed linnaselised ja magusad toonid kasvavad üle humalakibedaks finišiks. Tavaline Tšehhi pilsner. Hinne 2.6

Haapsalu kaubamaja Konsumist ostsin venelaste Baltika 6 Porteri. Kangust tal oma 7 %. Üsna tumedat värvi, kreemikaspruun vahumüts sättis end kannuvalamise järel õlle üle. Kohvilõhnane. Mõru šokolaadi maitse, kohvised toonid on samuti tuntavad, justkui linnasemagusat ka aimduks. Polnud üldse paha. Hinne 2,9

Oma õllede varasalvest leidsin hiljaaegu purgi poolakate Browar Koszalini 5,2% pruulise Brok exportiga. Kuldset värvi, kuid üsna pisikese vahumütsiga. Nii aroom kui maitse olid linnaseliselt magusad. Järelmaitses tundsin siiski veidi humalat. Suhteliselt igav laagerõlu, hindeks 2.

Eelmisest suvest saati vedeles minu õlleriiulil Turk Tuborgi Turk Tuborg Özel Bira purk. Jook seal sees oli 7,5% kange. Vaskne värv, ilma vahuta. Metalne aroom, samasugune oli ka maitse. Alkohol oli tugevalt tunda. Kuidagi kunstlik ja halb tundus see õlu – hinne 1.

Leedulaste seekordseks purgiõlleks oli 5,3 % Svyturys Blindos Ekstra Klaipedast. Helekollane värv, pisike vahukord kadus õllelt kiiresti. Lõhnatu, maitse poolest kunstlik. Hinne 1.

Nüüd siis tulpide ja tuulikute maale. Sealsetest õlledest rääkides ei saa üle ega ümber Heinekenist. Ma küll lubasin, et enam Heinekeni ei joo, kui ei pidanud oma lubadust. Jõin seal seda põhiliselt vaadiõllena, kuid libastusin ka purgiõlle otsa. Loomulikult oli vaadiõlu parem. Tavaline lager , punkte 2,3. Sama tootja liinidelt väljub ka Amstel Lager. See 5% kangusega jook oli igav laiadele massidele mõeldud jook. Hinne 1,8. Heinekeni tootenimistusse kuulub ka 4% kangusega puuviljaõlu Wieckse Rose. Punakat karva, puuviljalõhnane jook, mille domineeris maasikamaitse. Ei meeldi mulle puuviljaõlled – 1,2. Omaette peatükina peaks jutustama Heinekeni keskuse külastuskatsest. Nimelt sinna ei jõudnudki, sest eksisime Amsterdami kanaliterägastikus lootusetult ning kui kohale saabusime oli tööpäeva lõpp juba alanud.

Õlletosina selles väljaandes vaatlen kaht Gulpeneri õlut Gulpener Dort ja Gulpener Pilsner. Esimene oli dortmunderi tüüpi 7 % kangusega õlu, mis oli ähmaselt kuldse värvining taimelõhnaga, milles tuntav linnasearoom. Maitselt pisut vürtsikas, kohati karastav ning järelmaitse oli mõnusalt kibe. Tore – 3,1. Pilsnerit (5%) jõin nii lahtiselt kui pudeldatult. Välimuselt kena kuldkollane paraja vahumütsiga õlu. Aroomis oli tunda nii linnas kui värske hein. Maitselt veidi teraviljane, finiš pisut enam humalane. Täiesti joodav õlu – 2,8.

InBev suurfirmale kuuluva Dommelsche Bierbrouwerij toodangust pruukisin ainult Dommelsch Pilsenerit, mil kangust 5%. Helekollane linnaselõhnaline õlu. Tavalise maitsega, sest oli nii linnast kui humalat. Purgiõllelt ei osanud muud tahtagi – 2,6.

Ning seekordse ülevaate lõpetuseks Budelse Brouwerij Budels Pils. Jälle helekollast karva linnaselõhnaline pruulis. Maitselt pisut ümar, linnaseline, kohati oli vürtsikust. Polnud paha – 2,9.

Valgevenes käidud

Kuigi enne Valgevene külastamist sai väisatud tuulikute ja tulpide maad, siis esmalt väike ülevaade Valgevene külastamisest.
3.aprillil leidid Minskis aset kollektsionääride järjekordne kokkutulek. Bussisõit Belarussi kujunes ootamatult põnevaks. Tubli vürtsika tooni reisiloosse lisas 6,5 tunnine seismine Leedu-Valgevene piiril. Nimelt 1.aprillist oli Lukašenka riigis jõustunud seadus, et kõik välismaalased peavad piiri ületamisel oma sõidukid deklareerima tollitava kaubana. Õigusakti rakendamise tulemusel ütles üles tähtsama Vilnius-Minsk trassil oleva piiripunkti kompuutripark ja kõik piiriületamise soovijad suunati mujale. Selle tulemusel kujunes Lavoriškise piiripunktis õhtuks viiekilomeetrine järjekord. Kolmveerand 3 alanud seismine lõppes õhtul veerand 10 paiku. Üle saime koos oma õllekoormaga. Tuleb tunnistada piiriületuskoha personali viisakat käitumist. Peale südaööd jõudsime Minski, et varahommikul suunduda kohalikus sööklas toimuvale vstretšale. Sellest võtsid osa peamiselt SRÜ riikide kodanikud pluss rahvast Leedust, Lätist ja Eestist. Kõnekeeleks oli vene keel ning toimus vahetus, mitte müük. Laupäeva õhtul toimus pidulik õhtusöök baaris Pipls koos Beaveri õllega. Pühapäeva varahommikul alanud tagasitee tõi kaasa peatuse Astravetsi öinnas, kus laaditi peale viimsed õllepudelid. Piiriületamine võttis seekord aega umbes 40 minutit. Rohkem vaeva nägi seekord Leedu toll, kes puges nahast välja, et leida salasigaretipakk. Tema unistus ei täitunud. Õhtul jõuti ilusti koju.

Järjekordne tosin

Tšehhimaa õlledest oli seekord proovimise all Cesky Krumlovis paikneva tehase pruulised, mis Eggenbergi kaubamärki kannavad. Sedapuhku olid mõlemad purgiõlled. Hele Svetle Vycepni 10 oli 45 alkoholisisaldusega värvilt kuldne jook, mõningase rohulõhnaga. Õlu oli vesine, teraviljaleivase maitsega, milles mõningad humalatoonid. Hindeks 2,4. Sama tootja Tmavy Ležak 11 oli tumepunast värvi ning ilusa kreemja vahumütsiga jook, mil kangust 4,2%. Lõhnas domineerisid karamell-linnased, kohati tundus rohulõhna. Maitses oli tunda röstitud linnaseid, kohvi ning humalatoongi andis tunda. Lõpus oli suitsune järelmaitse. Väärt kraam – hinne 3.
Carlsberg Polska toodetest olid huviorbiidis 7-kraadise kangusega Harnas Mocne, mis oli kuldset karva, linnaseline, kohati konjakimekiga jook, mis vajanuks enam humalaid. Hinne 2,5. Okocim Premium Pils omas 5,6 kraadist kangust. Kuigi pruulis oli kullakarvaline domineeris maitses mingi kunstlik kõrvalmekk. Hinne 2,4. Kasztelan Mocne oli 6,8% kangune. Kunagi toodeti seda marki õllesid Sierpci vabrikus, kuid nüüd on tootmiskoht segane. Linnasemaitse, nõrk järelmaitse. Hinne 2,5. Okocim Karmi Poema di Caffee on järjekordne õllenarrimise. Toodetud on mingi kohvimaitseline jook ja müüakse seda õlle pähe. Ei saa rohkem punkte kui 1,6. Kuritegeliku Heinekeni grupeeringu Poola gäng Grupa Zywieci tootevalikust leidis nüüd proovimist Warka Strong, mil jõudu 7%. Purki topitud jook oli merevaiguvärvi linnaseline pruulis, mis suurt maitseelamust ei pakkunud. Hinne 2.
SAB Milleri Poola haru Kompania Piwovarska toodangust oli vaatluse all kangem jook, mil nimi Debowe Mocne. Jällegi 7% linnaseline kange õlu. Hindeks sedapuhku 2,3..
Tšehhimaad esindas veel Zatecky pivovari tootenimistusse kuuluv Žatec xantho, mil alkoholisisaldus 5,7%. Õlu oli pruunika värvusega ning erinevalt mitmest varem mainitud õllest omas ka kaunist vahumütsi. Lõhnalt karamelline ning kergelt oli kohvilõhna aimata. Maitses oli tunda nii karamelli, kohvi kui röstitud leiba. Järelmaitse oli kauakestev ja humalakuiv. Hinne 3,4.
Soome Sinebrychoffi esindas Koff Surfer. Alkoholisisaldus 4,5, kuldkollane värv ja rohulõhn. Maitselt tasakaalus ning mõnusalt humalane ja värskendav ning hindeks 2,8.
Meie kaupluselettidele on jõudnud ka õlu Lvivske 1715. Tehtud küll Ukrainas, kuid see pudel mida mina pruukisin ei olnud Lvivi oma, vaid tehtud Žaporižzjas. Tavaline laagerõlu, ei midagi erilist. Hinne 2,5.
Ning lõpuks slovakkide Pivovar Urpin pakkus proovimiseks õlut nimega Urpiner Exclusive kangusega 6,5%. Värvus oli merevaigukuldne, lõhn kergelt rohune kuid tunda oli puuviljasust. Maitselt oli kohati puuviljane, siiski tunda ka humalat. Järelmaitse veidi võine, kuid parajalt ümar. Hinne 2,9.

Heineken on närakas

Suurfirma Heineken jätkab inimsusevastaste kuritegude toimepanemist. Vaikivad kõik rahvusvahelised kohtud. Pärast Slovakkia õlletehaste hukutamist on ta asunud Tšehhi tehaste kallale. Üksteise järel on suletud Znojmo, Kutna Hora ja viimati Louny tehas. Enam Heinekeni ei joo!!!