1882.aasta jalgpalli MM Eesti ajakirjanduses

1882.aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused on seni eestikeelses ajakirjanduses teenimatult vähe kajastust leidnud. Hiljaaegu õnnestus ühel koduloolasel veebioksjonilt osta mõned eestikeelse väljaande „Fuss-Balli Seitung“ numbrid. Seda andis välja jalgpallientusiastist Harjumaa vallakooli koolmeister, keda abistas kohalik estofiilist mõisnik. Viimane oli väljaande ainus lugeja. Väljaandes oli muuseas juttu jalgpalli suurvõistlustest. Nii saame teada, et 1882.aasta jalgpalli MM-l osales kuusteist võistkonda. Turniir toimus Saksamaal, korraldamise põhiraskus oli riigikantsler Bismarcki õlul. Uudiseks oli fakt, et raudne kantsler oli noorpõlves mänginud Preisimaa vutikoondises ründava poolkaitsja positsioonil. Matšid toimusid Berliinis, Breslaus, Hamburgis ja Königsbergis. Enamik osalejaid oli Euroopast, mõned ka muudest maadest. Nii oli oma meeskonna kohale saatnud Brasiilia, Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Siiam, Transvaal. Euroopast olid kohal peale korraldajamaa Prantsusmaa, Inglismaa, Hispaania, Itaalia, Türgi, Austria-Ungari, Holland, Serbia, Portugal, Venemaa. Väljaande autor elas mõistagi kaasa Venemaa võistkonnale. Eesti soost mängijaid küll võistkonnas polnud, kuid meie kandi esindaja oli olemas. Nimelt Virumaalt pärit mõisnikuvõsu, kes muidu mängis Vene Keiserlikus Liigas Peterburi Zeniidi ridades, oli koondises olemas. Ajaleht esitas igast mängust põhjaliku ülevaate. Saame ka teada, et koolmeister koos kohaliku köstri ja vallakirjutajaga avasid kohalikus kõrtsis jalgpallistuudio ohtra viina ja õllega. Seal arutati iga mäng põhjalikult läbi. Isegi taktikalaud olla kõrtsis olnud. Venemaa võistkond alagrupist edasi ei pääsenud. Autor kirjeldas, kuidas Vene mängijatele tehti pidevalt liiga. Näiteks alati oli värava ees üks mängija, kes vene sportlaste löödud palli käega ära võttis. Venemaa võistkond sellist taktikat ei rakendanud, nemad hoidsid värava alati tühjana. Poolfinaalpaarid olid Inglismaa-Prantsusmaa ning Saksamaa-Itaalia. Prantslased olid oma võistkonna peaasjalikult koostanud asumaadest sisseveetud mängijatest. Inglismaal oli oma rahvast rohkem. Saksamaa ja Itaalia olid võistkonda pannud oma mängijad, kuigi Saksamaa nimekirjas oli mitu poola nimega isikut. Finaalis võitsid sakslased kodupubliku toetusel inglasi, sest viimaste väravavaht oli eksinud Berliini õllekeldreisse ja mängule ei jõudnud.